Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief. Rahvuslik-Vabameelne Partei - Rahvuslik Vabameelne Partei oli 19221926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka II Riigikogus 4 kohta. Ühiskonna kuritarvituste ja korruptsiooni paljastaja. Eestlastes süvendada rahvuslikku eneseuhkust, kõik pidid endale võtma eestipärased nimed. Aated õigus ja õiglus. Keskkihtide partei, kes armastas aateid. Kõik mõisad tuli taludeks tükeldada, kas eraomanisse või põlisrendile. Kehtestada maaomandi ülempiir. Tööstuse ja kaubanduse areng, nii et pole vaja kaitsetolle. Õigluse huvides olgu progresseeruv tulumaks. Jäi paljus populistlikuks liikumiseks. ESTP - Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (E. S. T. P.) asutati E. Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja E. Iseseisva Sotsialistliku Tööliste partei ühinemise teel partei kongressil Tallinnas 9 10. IV 1925.a. Partei eesmärgiks on võitlus sotsialistliku ühiskonna
Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief. Rahvuslik-Vabameelne Partei - Rahvuslik Vabameelne Partei oli 1922–1926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka II Riigikogus 4 kohta. Ühiskonna kuritarvituste ja korruptsiooni paljastaja. Eestlastes süvendada rahvuslikku eneseuhkust, kõik pidid endale võtma eestipärased nimed. Aated – õigus ja õiglus. Keskkihtide partei, kes armastas aateid. Kõik mõisad tuli taludeks tükeldada, kas eraomanisse või põlisrendile. Kehtestada maaomandi ülempiir. Tööstuse ja kaubanduse areng, nii et pole vaja kaitsetolle. Õigluse huvides olgu progresseeruv tulumaks. Jäi paljus populistlikuks liikumiseks. ESTP - Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (E. S. T. P.) – asutati E. Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja E. Iseseisva Sotsialistliku Tööliste partei ühinemise teel partei kongressil Tallinnas 9 –10. IV 1925.a. Partei eesmärgiks on võitlus sotsialistliku ühiskonna