Tunnused: Ühiskonnas ei tohi olla varanduslikku kihistumist Ideaaliks on õiglane, sotsiaalselt võrdne ühiskond. Pooldajaskond: Põhilisteks pooldajateks olid siiski tavalised töölised ja talupojad, sest seisti nende õiguste eest. 6. Võrdle marksismi ja sotsiaaldemokraatiat: erinevused ja sarnasused Sarnasuseks on see, et mõlema aluseks on sotsialism. Marksism: Võimule saadakse vägivalla ehk revolutsiooni abil Kellegil ei tohi olla eraomandeid, vaid kõik kuulub riigile Põhineb Marxi ja Engelsi õpetusel Sotsiaaldemokraatia: Võimule saadakse rahumeelseid vahendeid kasutades ehk valimiste abil Ollakse eraomandi säilitamise poolt Riigi poliitikat mõjutatakse parlamendi kaudu 7. Isikud: Wilhelm I Preisi kuningas, kes sai Saksamaa keisriks pärast 1871 aasta keisririigi väljakuulutamist Wilhelm II Saksamaa keiser, kes saatis erru `'raudse kantsleri'' Otto von Bismarck'i ja
laenusaaja peab laenuandjale tasuma. 4. Arutle privatiseerimise ja natsionaliseerimise üle. Privatiseerimine on erastamine ehk riigi või kohaliku omavalitsuse omandi muutmine eraomandiks. Näide: Vahepeal erastati Eest Raudtee, hiljem jälle riigistati. Natsionaliseerimine ehk riigistamine on eraomandi muutmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandiks. Natsionaliseerimine on omane diktatuuririikides, kus eraomandeid ei ole ning ettevõtted on riigi omad, riik peab võimalikult palju sekkuma majandusse. Privatiseerimine on omane demokraatlikes ja turumajandusega riikides, kus arvatakse et riik peab võimalikult vähe sekkuma majandusse, sageli on riigi valduses natuke üle poole suure ettevõtte aktsiatest, nt Tallinna lennujaam, kus riigi oma sellest on veidi üle poole. Turumajandusega riikides püütakse majandust kontrolli all hoida