rahade eest. Leedu riik eraldab ka vahendeid metsakahjurite ja -haiguste suurte kollete tõrjeks (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.6. Eramets Metsakorraldusprojektid tehakse kõikide erametsade jaoks, olenemata nende suurusest. Erametsaomanikele kehtib valdamispiirang, mis ei luba metsaomanikul jaotada oma valdust osadeks, kui see on või jääb jaotuse tagajärjel alla viie hektari. 10 Erametsaomanikul pole õigust keelata isikutel oma metsas käia, ühtlasi võib korjata vilju, ravimtaimi, pähkleid, marju ja seeni (Lietuvos misku institutas 2009). 2.3. Võrdlus Eesti metsaseadusega Leedu Vabariigi metsaseadus on vastu võetud 2001. aastal ja hiljem on mõningaid paragrahve muudetud, kuid Eesti metsaseadus on vastu võetud 1998. aastal ja hiljem osaliselt muudetud. Mõlemas metsaseaduses on deklareeritud samad tähtsaimad
(Euroopa metsaomanike ... 2009) Maaomanike ja jahimeeste vaheliste probleemide põhjusena võib välja tuua kehtivad seadused. Maaomanikud tahavad omale õigusi juurde saada, kuna leiavad, et neid on seadustega piiratud. Soov kaitsta oma vara kahjustuste eest on ka mõistetav. Omanike olukorda kergendaks, kui töötatakse välja kahjude hüvitamise kord. Jahimeestele lisandub aga tulevikus kohustus vastutada metsa- ja põlluomanike vara säilimise eest. Maa- ja erametsaomanikul on jahindusse erinevad suhtumised, kuid erinevate instantside teavitus- ja koostöö peaks viima positiivsete lahendusteni. 27 5. Eestlaste arvamus jahindusest Eestis ei ole läbi viidud uuringuid ühiskonna suhtumise kohta jahipidamisse. 2004. aastal korraldati uuring (põhineb dotsent T. Randveer `i poolt esitatud andmetel), mille käigus püüti selgitada inimeste suhtumist suurkiskjatesse. Ankeedis puudutasid mõned küsimused
annaabi.ee 
