puiduvajadusest. Sealjuures hõlmab metsaraie kok ku 70% puidu aastasest juurdekasvust (Eu ro pean Forest Information Scenario Model, 2004). Eesti ja Läti on ainsad riigid Euroopas, kus raiemaht on saavutanud metsade aastase puidu juurdekasvu taseme. Enamik Euroopa metsi on eraomanduses, ehkki peaaegu kõikides riikides on mitmesugustel riigiasutustel märkimisväärne osa metsadest, mida nad ühtlasi majandavad.(1) Mittetööstuslike erametsaomandite osatähtsus on üsna suur Soomes ja Rootsis, vastavalt 64 ja 41% metsa kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas 8% metsa kogupindalast (Forests in Europe. http://eno.joensuu. fi/Forests%20in%20Europe.htm). Põhja-Euroopa riikides, kus metsade tulundusfunktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus enamasti on
Kõige suurem on metsaraie osatähtsus juurdekasvus Rootsis, Belgias ja Tsehhis (üle 80%). Kõige väiksem oli raiutud tagavara osatähtsus juurdekasvus Küprosel, Itaalias ja Taanis (alla 35%). 32 Enamik Euroopa metsadest on eraomanduses, ehkki mitmesugused riigiasutused omavad ja majandavad märkimisväärset osa metsadest peaaegu kõikides riikides. Mittetööstuslike erametsaomandite osakaal on suhteliselt kõrge Soomes ja Rootsis, vastavalt 64 ja 41 % metsa kogupindalast, väga väike aga näiteks Kreekas 8 % metsa kogupindalast . Põhja-Euroopa riikides, millistes metsade tulunduslik funktsioon on väga oluline, majandavad riigimetsi enamasti mitmesugused riigi tulundusasutused või äriühingud. Lääne- ja Lõuna-Euroopas, kus reeglina on esmatähtsad metsa keskkonna- ja puhkefunktsioonid, on nii