1999.a. oli raiemaht Eestis 6,74 miljonit m 3, millest riigimetsades raiuti 2,73 milj m3, erametsades 3,72 milj m3 ja muudel maadel kasvavatest metsadest 261 179 m3. 2003.a raiuti Eesti metsadest 7,81 miljonit m 3 puitu. Raiete üldmahust moodustas 2003.a. uuendusraie 71 %, hooldusraie 26,2 % ning valikraied ja muud raied 2,9 %. Nagu tabelitest nähtub, on raiete maht riigimetsamaal püsinud stabiilsena, jäädes aastas alla 3 miljoni tihumeetri. Alates 1994. aastast on raiete maht erametsamaal kasvanud üle 8 korra, ületades riigimetsade aastase raiemahu 1998. aastal. 4. Eesti Vabariigi metsa- ja puiduvarud (mis puuliikide puistud, kui palju Metsapindala: Eesti Vabariigis on metsamaad kokku 2 267 300 hektarit, mis moodustab 51,9 % riigi maismaa pindalast. Metsapindalalt on esikohal männikud, järgnevad kaasikud (aru- ja sookask), kuusikud, hall-lepikud ja haavikud. Muude puuliikide (sanglepp, lehis, tamm, saar ja mõned teised) puistud moodustavad vaid väikese osa Eesti
Olulise osa põldude hoidmine talvise taimkatte all on vajalik piirkondades, kus on oht põhjavee reostumiseks nitraatiooniga või pinnaveekogude seisund on taimetoitainete sisalduse tõttu mitterahuldav 1 0 . M A A PA R A N D U S Maaharimine ja selle käigus tehtud maaparandustööd on kujundanud nüüdisaegse põllumajandusmaastiku ja maapiirkonna infrastruktuuri. Eestis kasutusel olevast põllumajandusmaast on kuivendatud 420 000 ha ehk ligi pool, erametsamaal on kuivendusvõrke 150 000 hektaril. Maaparandustöödega vähendatakse taimekasvuks ebasoodsa mulla veereziimiga aladel ikalduse tõenäosust ja luuakse eeldused maa sihipäraseks kasutamiseks. Põllumajandusmaa kuivendussüsteemidest enamik, s.o üle 70%, on rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi ja on tänaseks amortiseerunud. 2005. aastal tehtud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on 11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis
annaabi.ee 
