Peamiselt leiti, et Pärnu turismiedendajad ei peaks omapead tegutsema, vaid võimalus tuleks anda ka eramute omanikele. Seda näiteks turismiklastri (turismiettevõtjad ja 40 avalik sektor) elamuskuurordi kontseptsiooni sidumisel kohalike elanike väikeettevõt- luse soodustamisega. Põhimõtteliselt arvati, et linnavalitsus peab lubama nõukogude ajal hästi toiminud eramajutuse, toitlustuse ja meelelahutuse taaselustamist ning sidumist tänapäevaste spaavõimalustega. Kohalikud elanikud leidsid, et Eesti pereturisti ei ole võimalik Pärnusse tagasi tuua ainult olemasoleva infrastruktuuri baasil. Seepärast soovitakse väikeettevõtluse toetamist eraisikutele esitatud nõuete alandamise, tegevus- lubade saamise lihtsustamise ning ühtse parkimis- ja transpordisüsteemi loomise näol. Tabelis 8 on võrdlusena esitatud Pärnu linnaelanike ja turismiklastri huvid
põgenikud, transiitreisijad, kes ei läbi transiitriigi passikontrolli, rahvusvahelise transpordi meeskonnaliikmed. UNWTO turismistatistika puhul on oluline teada, et: turistide teatud paigas viibimise aega mõõdetakse ööbimiste arvuga; päritolumaad ei määratleta kodakondsuse, vaid elukoha põhjal; transpordivahendid jaotatakse õhu, vee ja maismaatranspordivahenditeks; majutusvormid jagunevad majutusasutuste ning eramajutuse järgi. Külastajaid jaotatakse lähtuvalt erinevatest tunnustest järgnevalt: 1. Reisi kestvuse järgi: a. turist ehk ööbimisega külastaja (TOURIST=overnight visitor) isik, kelle reis väljaspoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt ühte ööbimist sihtkohas. b. ühepäevakülastaja ehk vana terminiga ekskursant (sameday visitor) on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal
annaabi.ee 
