korrastanud ning restaureerinud, koguni nii hästi, et see hinnati eelmisel aastal parimaks taastatud erahooneks Tallinna vanalinnas. Minnes tagasi Jakobsoni villa juurde siis võib nentida, et tegu on Eesti funktsionalismi ühe parima näitega, kus on erakordselt hästi säilinud nii välisilme kui ka interjöör. Maja on välimuselt rohkem nagu tasakaalustatud abstraktne skulptuur, mitte aga kellegi kodu. Pilt Jakobsoni villast tänapäeval: 20nda sajandi eramajadest meeldis mulle veel Mark van Jungi eramu, mis asub Roosikantsi 4b Tallinnas. Maja on planeeritud aastal 1930-1932 arhitekt Olev Siinmaa poolt. Alumise korruse moodustavad töötuba, saal, söögituba, mis on anfilaadselt ühel teljel ning koridoriga selgelt teenindavatest ruumidest eristatud. Sopiline ning mahuline ülesehitus on võimaldanud ruume hästi proportsioneerida. Ülakorruse magamistoa juurde kuulub suur päikesepoolne terrass, põhjapoolses
joonestamissüsteemidest 3D-maht- ja pindmodelleerimiseni. Moodsad CADi paketid lubavad tavaliselt 3D-objekte vaadelda mis tahes nurga alt, isegi objekti seest väljapoole. Mõni CADi tarkvara võimaldab ka dünaamilist matemaatilist modelleerimist. Sel juhul nimetatakse seda CADD (inglise computer-aided design and drafting) tarkvaraks. ProgeCADi kasutatakse igasuguste tööriistade ja masinate projekteerimisel ning igasuguste hoonete kavandamisel ja projekteerimisel alates eramajadest lõpetades suurimate kaubanduslike ja tööstuslike ehitistega. Peamiselt kasutatakse progeCADi füüsiliste komponentide detailsete 3D-mudelite ja 2D- jooniste loomiseks. Samas kasutatakse seda terve mingisuguse toote väljatöötamisprotsessi vältel, alates kontseptuaalsest projektsioonist lõpetades dünaamilise analüüsiga komponentide tootmismeetodite määramiseks.
Järk-järgult kasvas ka alevite ja alevike võrk. Vabrikute rajamisega kaasnesid töölisasulad tehase lähedusse, Näiteks Narva lähedale, Sindi ning Kärdla kalevivabrikute juurde. Ka kujunesid töölisasulad Räpinasse ja Kundasse. Elanike arvu suurenemine linnades tõi kaasa muutused hoonestuses. Rajati uusi hooneid. Riigile kuulusid administratiivhooned nagu postikontor, garnisoni hooned, linnakoolid, gildihooned, raekoda jt. Kõrtsid olid enamasti erakätes ja eramajadest ümber ehitatud. Enamuses kuulusidki majad linnale ja aadlikkonnale. Linnakodanikel oli maju vähe. 1810. aasta paiku kiirenes majade ehitamine ja suurenes hoonestustihedus. Ajapikku laienes kivimajade ehitamine ka väljapoole linnamüüre, mis 19. sajandi alguses veel keelatud oli. Kapitalismi arengu üheks iseloomustavamaks näitajaks on linnarahvastiku juurdekasv. 7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu
• Viimistlus: värvitud või lasuuritud. 11 Mitteavanev ehk kinnine aken koosneb täispuidust lengist ning klaaspaketist. Kinnised puitaknad sobivad hästi kohtadesse, kus avanemine pole vajalik. Kinnised aknad on hea ja soodne lahendus suurte seinaavade täitmiseks. Kasutades kahe- või kolmekordseid klaaspakette, saame valmistada sooja ja kauni kinnise puitakna alates eramajadest, taludest, saunadest kuni näiteks tööstusobjektideni välja. Sageli saab kinnist akent kasutada ka koos avaneva aknaga ühes lengis. 1.2.6 Erilahendusega puitaknad Erilahendusega aknaid saab valmistada lähtuvalt kliendi soovidest ja hoone eripärast. • Materjal: mitmekihiline männiliimpuit. • Lengi sügavus: 90 kuni 190 mm. • Avanemine: küljelt, alt või ülevalt. • Klaas: 4mm klaas, kahe- või kolmekordne klaaspakett. Võimalus
annaabi.ee 
