Enamus juhtudel kasutatakse soojus koormuste arvutamiseks lihtsaid kraadi päevi. Nende aluseks võetakse temp 17 kraadi. Tasakaalu tempi all mõistetakse arvestuslikku sisetemp-i. 1 kraadpäev väljendab 1 kraadi erinevust arvestusliku sisetemp- i(tasakaalu temp) ja ööpäeva(24h) keskmise välisõhu temp-i vahet. Kui ntx on keskmine 2 kraadi siis 24h perioodi kraadipäevade arv 17 - 2 =15 oCd (kraadpäeva). Osa kaetaks ära vabasoojusega ehk ruumis olevate soojus eraldustega. 5 kordse tüüpelamu soojusliku analüüs on näidanud et tõuseb 3-4 kraadi tuleb juurde vabasoojuse arvel. Kuni 17 kraadini peab katma küte ja ülejäänud katab vabasoojus arvel. Eesti kraadpäevad ja hoonete soojuskasutus. Kraadpäevade kasutajateks on meil hoonete energia audiitorid, projekteerijad, hoonete valdajad, haldurid ja kinnisvara firmad. On vajalikud hoonete ligikaudseks soojus vajaduse määramiseks samuti ka
15,3* meesõpilane Kuna inimese soojuseraldused muutuvad vastavalt ainevahetusliku aktiivsuse määrale, on otstarbekas kasutada uuringus käsitletava perioodi keskmisi CO2 eraldusi. Mainitud juhul on ööperioodi keskmiseks CO2 eralduseks võetud täiskasvanute puhul 13 l/h ja kuni 14aastastel lastel 6,5 l/h. Võrreldes neid suurusi varasemates uuringutes kasutatud CO2 eraldustega, vajab mainimist, et täiskasvanute puhul langevad kasutatud arvud eelnevate uuringutega kokku. Suurem on erinevus laste puhul, kelle CO2 eraldused on varasemalt võetud sageli täiskasvanutega võrdseteks, kuid antud juhul näitab analüüs ning ka mõningad uuringud (Dietz & Goodrich 1995), et see ei ole otstarbekas. Uuringus kasutatavad CO2 eraldused on analüütiliselt arvutatud tulemustega ligilähedased.