Mudelile puistata kas grafiiti või peent liiva, et vältida vormisegu nakkumist mudeli pinnaga. Seejärel täita vormkast täiteseguga ning tihendada tambitsa tömbi ot- saga, liikudes spiraali mööda vormkasti servadest sissepoole. Kui vormkast on täis, eemaldada üleliigne segu, et saada kasti peale horisontaalne pind. Gaasiläbilaskvuse parandamiseks torgata nõelaga segusse ventilatsioonikanalid, mis ei tohi ulatuda mudelini. Pöörata vorm ümber, siluda kahe vormi eralduspinda ning katta see kuiva liivaga. Nüüd asetada alumisele vormkastile ülemine ning fikseerida juhtvarrastega. Paigutada õigele kohale räbupüüdel, tõusukanal ning püstkanal. Seejärel täita ning tihendada vorm seguga. Püstkanali juurde lõigata valulehter, torgata nõelaga ka sellesse vormipoolde ventilatsioonikanalid ning võtta välja püstkanali, tõusukanali ning räbupüüdli mudelid. Seejärel lõigata alumisse vormipoolde toitekanal, ni-
langemispunkti tõmmatud pinnanormaal on ühes tasandis. II Langemis- ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus ja seda nim teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Sin/sin=n21=n2/n1=v1/v2=1/2 /nt:/ klaasi murdumisnäitaja õhu suhtes on 1-2. Absoluutne murdumisnäitaja on murdumisnäitaja vaakumi suhtes. N=c/v. Täielik peegeldus. Optiliselt hõredamasse keskkonda minnes murdub kiir lahutuspinna normaalist eemale. Teatud langemisnurga 0 korral aga läheb piki eralduspinda, st ei lähe teise keskkonda. Esineb täielik peegeldus. (j12) sin/sin=sin0/1=1/n0 /nt:/ kui n=1,5, siis 0=~42. Valguse dispersioon ja spektrid. Kui juhtida klaasprismale kitsas valge valguse kiir, siis prisma läbimisel kaldub see aluse poole ja lahkneb värvilisteks kiirteks- spektriks. Valge valgus on liitvalgus ja koosneb erinevate lainepikkustega kiirtest, mis levivad keskkonnas erinevate kiirustega punased
siis vee puhul kehtib Clapeyron-Clausius ´e võrrand dp/dT<0. Jää tihedus on väiksem kui veel. 3 Kriitiline p 2 v t g Kolmikpunkt 1 T 1 madalal rõhul toimub otse üleminek tahkelt gaasilisse olekusse 2 Tavalise õhu korral toimub üleminek t-v-g, kus rõhu määrab Clapeyron-Clausius võrrand 3 kriitilisel rõhul ei teki eralduspinda vedeliku ja gaasi vahel. (nt H20 kriitiline p=4,58 mmHg)
Sealjuures pindaktiivsed ained on need ained, mis on oma loomu poolest adsorbaadid (kogunevad meelsasti pinnale) N: hüdrofoobse ja hüdrofiilse aine piirpinnale loogiliselt võiks koguneda seebid (amfifiilsed ained). Absorptsioonis liigub aine aga justnimelt pinna sisemusse, n. valguse absorptsioon või gaasi absorptsioon. Pindliig Pindliig on suurus, mis iseloomustab faasi komponenti. Faasil on kaks kihti. Üks neist on pinna sisemus. Teine on pinnakiht, mis kujutab endast faasi eralduspinda. Komponent võib olla sisemuses või pinnakihis Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Pinnaliig on defineeritud selle järgi valemiga või Pindliig ja pindaktiivsus Pindaktiivsust iseloomustab aine järgmine väärtus
väiksemad molekulide liikumiskiirusest. 233 Kolloidlahuste ebapüsivus Eralduspinna vähenemise tagab väikeste kolloidosakeste ühinemine suuremateks seda nimetatakse koagulatsiooniks. Mitmest kehast koosnev süsteem viibib püsiva tasakaalu olekus juhul, kui vaba energia väärtus on antud tingimustes minimaalne. Kolloidlahuste eneste loomuses on seega püüe vähendad faaside summaarset eralduspinda see tuleneb termodünaamika teisest seadusest. 234 Kolloidlahuste ebapüsivus Kolloidi koaguleerimisel: 1. Kolloidosakeste laeng väheneb. 2. Mitselli normaalne struktuur hävib kaob diffuusne ioonatmosfäär, väheneb osakeste hüdratatsioon. 3. Osakeste külgetõmbejõud ületavad ühemärgiliste laengute vahelisi tõukejõude. 4. Osakesed ühinevad agregaatideks. 5
annaabi.ee 
