sünnipäeva puhul. Kuuendal Jaanuaril , 1759. a. Abiellus Washington lesest Martha Dandridge Custis'iga . Äsjaabiellunud paar kolisid Mount Vernon'i elama. Philadelphias tuli 1774. a. kokku I kontinentaalkongress ja 1775. a. aprillis algas PõhjaAmeerika Iseseisvussõda. Teine kontinentaalkongress võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1776. a. Pariisis sõlmitud rahulepingu järgi tunnustas SuurBritannia kolooniate iseseisvust. Briti monarhiast eraldununa muutusid tema varasemad asumaad PõhjaAmeerikas iseseisvaks vabariigiks. Ühendriikide esimeseks presidendiks valiti sõjaväelane George Washington, kes oli teatavasti Põhja Ameerika ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhataja. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik-
ja vastuvõetudkirjalik põhiseadus. 3. sept 1791 oli päev, mil Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni.Konst. määras kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks ka riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi jaülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahte asemele astus inimestetahteakt.Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasikodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus,kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid.26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”. 17 punktist koosnevdeklaratsioon algas sõnadega: “Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
boikoteerida Briti kaupu (,,Bostoni teejoomine"). 1774 tuli Philadelphias kokku I kontinentaalkongress. Emamaa vägede ja kohalike elanike vahel Concordi ja Lexingtoni juures 19.04.1775 toimunud lahingutega algas Iseseisvussõda P-Am-s. 4.07.1776 võttis II kontinentaalkongress vastu Iseseisvusdeklaratsiooni. 2.1.1.Pariisi rahuleping 1783 Selle järgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis võimaldasid ekspansiooni läände. Briti monarhiast eraldununa muutusid P-Am asumaad iseseisvaks vabariigiks. Iseseisvussõjal oli ühtlasi kodanliku rev-i iseloom: kaotati hulk kapitalismi arengut takistavaid feodalismi igandeid. Kaotati valgete orjus, kuid Lõunas säilis neegrite orjus ja orjapidajate istandused suurenesid. 2.2. 1776.a. Iseseisvusdeklaratsioon Esialgselt Thomas Jeffersoni koostatud, muudatused Benjamin Franklini ja John Adamsi poolt see versioon esitati 5-liikmelise komitee poolt Kongressile. Kongress tegi mõned muudatused, kuid
annaabi.ee 
