Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja emotsioone, millega ei saa mõnikord isegi proosa hakkama. Kui tegemist on poeesiaga, siin omavad sõnad kõrgust ja kestvust, varjundeid. Just poeesias avaldub kirjanduse tõeline kunstipotentsiaal. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kirjandus võtab endasse kokku paljude teiste kunstiliikide omapärasid, kujunedes eraldiseks ainulaadseks kunstiliigiks. See on võimeline joonistada pilte, mängida meloodiaid ja näidata kujusid. Kirjandus kasutab kõiki imelisi vahendeid, et luua suurepäraseid ja unikaalseid meistriteoseid ja üllatada oma lugejaid ikka ja jälle.
õhurõhumuutmiste omadustest. Kui aga rääkida inimsese kuulmisest, siis inimese kõrva võib võrrelda mikrofoniga, mis teisendab heli elektrosignaalidest. Selle kaassündinud „inimmikrofoni“ omaduses, mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt olulised. Kõrva ehitus Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Inimese kõrv jaguneb 3-ks eraldiseks osaks, mis on üksteisega ühendatud. a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub 4 kHz juures, sellega kõrva tundlikkust vastavas sagedusdiapasoonis suurendades. b) Keskkõrv
tasutakse kõik arved juhatuse liikme poolt. Ostuarvete alusel tehtud kulud peab kirjalikult aktsepteerima juhatuse liige, kuna tema märgitud täpsustav kulukoht dokumendil on alus kuluarve kirjendamiseks raamatupidamises. Ostureskontrot ja bilansikonto saldot tuleb regulaarselt võrrelda, erinevuse korral selgitada põhjus ning vajadusel teha muudatused raamatupidamiskannetes. 9.3 Eraldised Ainukeseks eraldiseks võib XXXX OÜ-s nimetatada puhkusetasueraldist. See on aruandeaastal välja teenintud ja kuluks kantud, kuid välja maksmata puhkusetasu. Aasta jooksul tekib tööandjal kohustus anda töövõtjale puhkust ja maksta selle eest puhkusetasu. Majandusaasta lõpus tekib olukord, kui töövõtja ei ole osaliselt või täielikult oma puhkust ära kasutanud ja otsustab selle ära kasutada alles järgneval majandusaastal. Sellisel juhul