minekut. Ta on joobunud oma uutest võimalustest reguleerida enda ja teiste vahelist kaugust. Häälestumine, markeerimine on tundeseisundi kujutamine, teise inimese kohale asetumine. Tõelisusest on lahu löödud ja ollakse ettekujutuste maailmas. Tegelikkuse kõrvale tekib paralleelne mängu- ja fantaasiam,aailm, kus miski ei sure ega hävine. Sümbolite maailm avaneb nn siirdeilmingute ja-esemete kaudu. Tegemist on omamoodi sillaga, mida mööda laps liigub eraldioleku suunas. Siirdeilminguist avaneb loovuse ja kunstide maailm. Lapsed kasutavad mängu mitmesuguste arenguga seotud, nende mõtteid haaravate teemade käsitluseks. Täiskasvanud peavad silaspidama, et mängust nad saavad osavõtta juhul, kui neilt seda soovitakse, mitte hakates ise mängu juhtima. Tüdrukute ja poiste mängudes on sageli tüüpilis erinevusi: tüdrukute mängudes tõusevad esile rohkem sotsiaalsed suhted, poste mängud on aga füüsilisemad ja neis on rohkem võistlust
Seevastu olid lapse enesekesksele rahuldamisele suunduvad toimingud endiselt seotud muude inimestega. Kui esimesed inimsuhted on valmistanud lapsele pettumuse, siis valab ta selle välja kõikides oma hilisemates inimsuhetes. 3. Separatsioon ehk eraldumine ja individualiseerumise ehk isikupärastumise algus Sümbiootiline järk lõpeb siis, kui laps hakkab aru saama, et ta pole emaga üks, kui ta tajub esmalt oma füüsilist ning seejärel psüühilist eraldiolekut. Füüsilise eraldioleku kogemine on psüühilise eraldioleku kujunemise eeldus. Psüühilise arengu hetke, millal laps tajub enda eraldiolekut, nimetatakse separatsiooniks, ja järku, millal kujuneb tema arusaam iseendast, nimetatakse individualiseerumiseks. Eraldumis- ja individualiseerumisjärk kestab viiendast elukuust kolmeaastaseks saamiseni ning selle arengu tulemusena kujuneb lapse identiteedi alus. Esimene eraldumise aste ilmneb 8.-9. elukuul võõristamisena. Võõristamist on