Tusi- ja Kalligraafia tähtsus. Must tuss, (pearõhk asetatud voolavale, akvarellmaal paberil või siidil. reeglipärasuse ja sümmeetria kaunile, veidi stiliseeritud joonele Peen tehnika. Temaatikas vältimine, puulõige. Maaliti tube ning kirgastele värvidele.) domineerivad inimene, loomad, eraldavatele liigutatavatele maastik. Maastikumaal. vaheseintele ja otstest Rullformaat. Graafika varane puupulkadega varustatud areng. paberirullidele. 9
Vesi Maal Vaadates gloobust, märkad kohe, et vesi katab suuremat osa Maa pinnast. Seda to-hutut veevälja nimetatakse maailmamereks. Kui palju Maal üldse vett on? Tundub, et meie planeedi veevarud on tohutud; hõlmab ju maailmameri 360 miljonit km 2 ehk 70 % Maa üldpindalast. Maailmameri jagatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, Vaikne ja India ookean ning Põhja-Jäämeri. Ookeanid on üksteisest mandritega eraldatud, kuid ainult osaliselt. Vaatamata eraldavatele mandritele on ookeanid kõik omavahel ühenduses ning vesi võib takistamatult ühest veekogust teise voolata. Maailmamerest avaneb inimpilgule üksnes tema pinnakiht. Maailmamere keskmine sügavus on 3,7 km, suurim seni mõõdetud sügavus on 11 km. Tema mass on 1350 miljonit miljardit tonni, maht aga 1250 miljonit km3.Ehkki maailmameres sisalduv veekogus tundub inimmõistusele kujuteldamatult suur, moodustab see Maa üldmassist vaid
14 6,6 miljardit km (44 a.ü.). Samal aastal leiti veel kaks sarnast objekti, praeguseks ulatub Neptuuni-taguste planeetide arv kümnetesse. (1) Kui suured on leitud taevakehad, pole veel teada. Heleduse järgi otsustades peaks nad olema kümmekond korda väiksemad Pluutost. Väikeste masside ja suure arvu poolest sarnanevad leitud objektid Maa rühma planeete hiidplaneetidest eraldavatele asteroididele. Sellise väikeplaneetidest koosneva vöö olemasolu ennustati juba varem G. Kuiperi poolt ja nii (Kuiperi vööks) seda piirkonda ka nimetatakse. (1) 15 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteemi väikekehadeks nimetatakse asteroide, meteoore ja komeete, ehk sabatähti. · ASTEROIDID Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel (vt
29 Päikesest 6,6 miljardit km .Samal aastal leiti veel kaks sarnast objekti, praeguseks ulatub Neptuuni-taguste planeetide arv kümnetesse. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kui suured on leitud taevakehad, pole veel teada. Heleduse järgi otsustades peaks nad olema kümmekond korda väiksemad Pluutost. Väikeste masside ja suure arvu poolest sarnanevad leitud objektid Maa rühma planeete hiidplaneetidest eraldavatele asteroididele. Sellise väikeplaneetidest koosneva vöö olemasolu ennustati juba varem G. Kuiperi poolt ja nii (Kuiperi vööks) seda piirkonda ka nimetatakse. Mida see vöö endast kujutab, saab vast lähiaastatel selgemaks. (Allikad 4, 5, 8, 10) 30 9. PÄIKESESÜSTEEMI STABIILSUS Jõuks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon. Et praktiliselt
annaabi.ee 
