olevatest lahustunud ainetest eraldusvõimeline heljum (sete) Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend Pärast reovesi filtreeritakse Neutraliseerimine Happelise reovee korral: Filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi Lubja (CaO) lisamine Seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine Aluselise reovee korral: Süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine Väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4;HCl) Gaaside eraldamismeetodid Absorptsioon (gaasi neeldumine vedelikus või tahkises) Puhastusprotsess seisneb heitegaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega) Selle tulemusel heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses Väävli kõrvaldamine Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääris saab vähendada: Väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine
Mõnikord kasutatakse sadestamist tekkiva reaktiivi meetodil.Sel juhul valmistatakse sadestusreaktiiv uuritavas lahuses kulgeva aeglase reaktsiooni abil.Näiteks kasutatakse katioonide analüüsil mürgise ja ebameeldiva lõhnaga divesiniksulfiidi H2S asemel tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia. Ekstraktsioonil lisatakse uuritavale vesilahusele sobivat veega mittesegunevat orgaanilist lahustit ja loksutatakse.Selle tulemusena lähevad teatud keemilised ühendid vesilahusest üle orgaanilisse lahustisse.Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti,
Katalüsaatorimürgid – raskemetallid (plii, elavhõbe, seatina) o taandamine selektiivne mittekatalüütiline - ammoniaagi abil (950-1050 °C) selektiivne katalüütiline – ammoniaagi abil (300-400 °C) katalüsaatoriga Väävel ja lämmastik satuvad õhku fossiilsete kütuste põlemisel oksiididena. Väävlit eraldub Eestis soojuseelektrijaamadest põlevkivi põletamisel. Väävli eraldamismeetodid õhust on regeneratiivsed (saadakse elemendiline väävel, väävelhape, vedel vääveldioksiid) ja mitteregeneratiivsed (lisand ladustatakse). Vääveldioksiidi eraldumise vähendamiseks vähendatakse väävli sisaldust kütuses ja soovitatakse kasutada väiksema väävlisisaldusega kütust, kasutatakse väävlit siduvat põletustehnoloogiat ning püütakse gaasi kinni suitsugaasidest. Viimane on efektiivseim ja odavaim. Protsessis seotakse kas märg-
süsivesinikud jne. Õhuga homogeenne segu ja ei sadestu. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine Heterogeensete gaasisegude lahutamine põhimeetodid · sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) · sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel · filtrimine · märgpuhastus · sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) GAASIDE ERALDAMISMEETODID Peale tolmu on tööstuslikes heitgaasides ka kahjulikke gaasilisi ühendeid, mis tolmupüüdurites ei eraldu. vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (Nox), väävelvesinik (H2S), kloorvesinik (Hcl), fluorvesinik (FH) jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikaliskeemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (kemosorptsioon) adsorbsioon põletus ja katalüütiline töötlus sorptsioon ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (lahustumine) absorptsioon
annaabi.ee 
