1862. aastal avas lasteasutuse Eesti Abiandmisselts. Eesmärgiks seati 2 8-aastaste, Tallinnas elevate ja puudust kannatavate eesti laste toetamine. 1867. aastal ostis selts lasteasutuse tarbeks Tallinnas, Roosikrantsi tänavas hooviga maja. Uude majja kolimisega seostatakse lasteaia nimetuse kasutuselevõttu. Nii võib pidada Eesti Abistamisseltsi poolt asutatud lasteasutust esimeseks lasteaia nime kandvaks asutuseks Eestis. Eralasteaedade tekkimise alguseks peetakse 1878. aastal Pärnu linnas eraseltsi ülalpidamisel tegutsenud lasteaeda. Lasteaedade asutamise mõte levis ka maale. 1894. aastal asutas Sindi Kalevivabriku valitsus oma tööliste lastele lasteaia, mis töötab tänaseni. Samuti asutati nn "mängukoole" mõisate juurde. Näiteks 1901 Järvamaal Koigi mõisas (mõisaomanik von Grünewald) avatud mängukoolis oli pearõhk laste käsitööõpetusel, lisaks õpetati lugemist, piiblilugu, ja 10 käsku.
Ein Ombudsmann für Deutschland. Frankfurt am Main: Peter Lang, lk 68 jj. Franke nimetab petitsioonikomisjoni puudustena eelkõige kollegiaalsusest tulenevat anonüümsust, komisjoni liikmete poliitilist sõltuvust, muu parlamenditööga koormatust, rotatsiooni, professionaalsuse puudumist ning kõige selle tagajärjeks olevat petitsioonide pikka menetlemis- aega. 119 A. Jõks (viide 82). Siin võib mõelda näiteks järelevalvele võrdõiguslikkuse küsimustes või laste õiguste kaitsele eralasteaedade puhul. 120 Samas. JURIDICA I/2003 %