eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. 1847. aastal alustati kohtuasi linnaelaniku Agafija Fjodorova suhtes, kes soovis kasvatada lapsi vanausu põhimõtetel. 1849. aastal saadeti Tartust välja Rakverre eestseisja Nikolai Mosarov. Vanausulisi süüdistati keisririigi seaduste mittetäitmises ja sõjaväekohustuse mittetäitmises. 1859. aastal keelati vanausulistel vaimuliku omamine ning jumalateenistusi tohtisid nad läbi viia ainult erakorterites. Alles 1863. aastal, keiser Aleksander II valitsemisajal võisid vanausulised (pomoorid) Tartus ehitada palvemaja Põigu tänaval, kuid seegi ilma kellatornita. 19. sajandi teisel poolel oli Tartus umbes 500 vanausulist, kes elasid kompaktselt 3. politseijaoskonna piires, kuid omasid tihedaid sisemeid Peipsiääre vanausulistega 1897. aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 438 vanausulist. Peale 17. oktoobri manifesti 1905. aastal moodustati 20. septembril 1907 Tartus (pomooride
staadion, bassein, saun ja spordi- ja jõusaal. Luuka puhkemaja asub Mulgimaa südames Karksi-Nuias. Ta on kesklinnast 700 meetri kaugusel Tartu-Pärnu maantee läheduses, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi taga, aadressil Kooli tn. 1a, Karksi-Nuia, Viljandimaa. 1863. a. avati Nuia koolihoone (kunagine Nuia Keskkooli internaat, nn. Luuka maja). Juhatajaks jäi Georg Rosenberg. 1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis 1895. aastani töötas erakorterites. Alates 1957 kuni 2002 kasutati Luuka hoonet Karksi-Nuia keskkooli internaadina. 2003 aastal müüs Karksi vald hoone eraisikule majutusteenuse arendamiseks. Puhkemajana hakkas Luuka puhkemaja tegutsema 2011 aasta sügisel (Puhkemaja ajalugu, n.d.) Puhkemaja koosneb kahest eraldi osast ja sissepääsust. Esimene osa mahutab 14 inimest, kus on 1 kahe-kohaline tuba ja 3 neljakohalist tuba. Hoones on 2 wc-d ja pesuruum, mis asub koridoris. Teine osa mahutab 28 inimest, kus on 2 kuue-kohalist
annaabi.ee 
