Ulatusliku vea puhul on surm selle haiguse puhul vältimatu. Nüüdseks rakendataksegi peaaegu kõikjal pakutud valikravimist. Ravimiseks valimata lastel lastakse surra - loomulikult leevendades valu ning vältides nälga ja janu. Utilitaristlik eetik esitab siinkohal küsimuse: kui peetakse õigeks lootosetult haigete laste surralaskmist, miks siis arvatakse valeks nende valutu ja kiire surmamine? Õige on utilitaristlik argument, et passiivse ja aktiivse eutanaasia vahel pole teatud erakorralisis olukorris mingit moraalset vahet. Seda argumenti ei saa "inimelu pühaduse" traditsionaaleetikaga kokku sobitada. Sellega seoses tekkinud "tegutsemise või tegemata jätmise õpetuse" probleemid viivad meid paraku moraali libeteele. Siin pole enam vahet, kas tehakse midagi, millel on mingisugune konsekvents, või jäetakse midagi tegemata, millel on just seesama tagajärg. Ainult et teost hoiduda on kergem. See ongi põhjus, miks varased eetikakoodeksid olid eitusliku sõnastusega. Alles
Seadsuandliku riigivõimu õigusaktid Parlamendid võtavad legislatiivaktidena vastu seadusi. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid Täidesaatva riigivõimu - riigipea ning valitsuse haldusakte tuleb anda seaduse alusel ning täitmiseks. Riigipea annab üldaktidena dekreete (liigitus): ¤ dekreetseadused; ¤ erakorralised dekreedid; ¤ nn hädadekreedid. Dekreetseadus asendab täielikult seadusi. Sellega reguleeritakse riigikaitset, välispoliitikat jne. Erakorralisis dekreete antakse põhiliselt kahel juhul: a) ootamatu agressiooni korral; b) ründe korral põhiseadusliku riigikorra vastu. Nn hädadekreete antakse eriolukordades. Dekreetide juhul kehtib kontrasignatuuri nõue - riigipea poolt isegi eriolukorras nii vastutuse jagamine kui ka kontrollimine. Toimub riigipea vastutuse õiguspärasuse nn siirdamine teistele vastutavatele isikutele, mida kontrasignatuur kinnitabki. Riigipea üksikakt on otsus ning käskiri
annaabi.ee 
