Ka mõte sellest, et kirjandus- ja kunstiteos peab olema tõepärane jne. See tõene peaks saama kirjeldatud harilike, kuid imepäraste asjaolude kaudu. See, mida kirjeldatakse on võimalik, aga harukorde ja imeline on see, mis teeb selle narratiivi pajatamist väärivaks. Mõtisklused sel teemal jätkuvad pärast Diderot kaua aega, näiteks: kuidas peaks proosateost kirjutama? Kas peab panema kirja lihtsalt vaate elule, või tooma välja elusündmuste erakorduse. Kunstiteos ei ole lihtsalt elust kirjutamine. Diderot nõuab ka suurte asjade ja ürituste kirjeldamist. Ülevus oli mõistete hulgas juba olemas. Sammaldunud vare on ülev, sest ta räägib ajaloost jne. Neid tuleb ka ülistada. Kunstiküsimustest ta võtab sõna ja saabki Diderotist esimesi kunstikriitikuid. Kirjeldab maale ja on eeskujuks ka Goethele, kes tema kirjutustele toetudes oma kuulsad kunstiartiklid loob. Diderot osa kirjutusi on pühendatud draamakunstile
poeedihinge.Stiil ekspressionistlik-naturalistlik.Hindab erakordsust.Elu on elamiseks.Looming saavutas kõrgtaseme 20ndatel novellikogudega : "Idioot", "Vastu hommikut", "Ristisõitjad" Looming - I periood - 1910(kui oli 19) debuteerib jutustusega "Kui päike läheb looja"; "Saatana karussell "(1917)novellikogu , novellikogu "Rändavad rüütlid"(1919), romaan "Purpurne surm"1924 , novellikogu "Idioot"(1924) Väga groteskne, ulmeline, püüdleb kirjanduses erakorduse poolem tegevuspaigaks tavaliselt eksootiline saar, võimendab palju. II periood - (1924-1944) kaks novellikogu."Vastu hommikut"(1926), "Ristisõitjad"(1927).Muutub realistlikuks, edasi jääb üksikisiku seis maailmale.Hakkab kujutama lihtinimeste elu.Kasutab palju kujundlikke võtteid.Laused lühemad, realistlikum ,kompaktsem.Mõned novellid " Vastu hommikut" piirsituatsioonis tegelased; vangla ,kus inimesed ootavad surmanuhtluse täideviimist."Libahunt" - piirsituatsioon,tegevus
annaabi.ee 
