aja sisustamisele (hoolitsesid laste huvide teostamise võimalikkuse eest) ja palju muud. Ma vaatasin selle seraali lõpuni, peale seda, kui seda esimest korda nägin. Ja kui see ära lõppes, olin kurb, kuid mõtlesin, et vot selline oleks kool, kus ma käia tahaksin. Mitte, et tänapäeval mul sellist hoolitsust vaja oleks, vaid selle pärast, mis õhkkonna selline hooliv suhtumine ja armastus laste vastu tekitab. Minu arvates peaks säärane inimestesse kui erakordsetesse ja ainulaadsetesse isiksustesse suhtumaine sellise hoolimisega püsima alates väiksest peale kodus, siis koolis, ülikoolis, ja isegi tööl. Isegi sõjaväes. Ja ka sõjas. Minu arvates ei mõjuks sõda inimestele üldse nii halvasti, kui sõjas oleks sõdurite ja inimeste heaolu esimesel kohal. Siis oleks hukkunuid sõjas ja muus mõttes langenuid elus palju vähem, ning riik saaks ausalt väita, et nemad tegid oma parima, mis nad teha võisid.
Kujutas Euroopat kujundlikult, et tegu on heaoluühiskonnaga, kus on minetatud pingutus, vajadus areneda ja puudub selge nägemus ja liider, kuidas edasi minna. Mugav oleskelu lõpeb kellegi jaoks traagiliselt. Teda inspireeris kirjutama Tsehhov. N-ö elatakse vanas, vana on aga aegunud. Midagi uut ka ette ei võeta. Huljem ilmub veel komöödiaid ja näidendeid: ,,Püha Johanna" (draama). Räägib Jeanne D'Arcist ja sellest, kuidas inimesed suhtuvad erakordsetesse ja erilistesse. Shaw ei kirjuta enam vanuse tõttu, vaid hakkab reisima. 1931. aastal jõuab NSVL-i, satub seal vaimustusse ja laseb end ära petta kohaliku Nõukogude liidu pettustest. Sai Moskvas olles 75aastaseks ja toonane haridusminister ütles, et Shaw' naerus ja Lenini naerus on midagi sarnast. Viimaseks näidendiks jääb ,,Õunakäru", mille tegevus toimub 70. aastal. Seal on sees tuleviku teema ja idee on selles, kuidas
Kujutas Euroopat kujundlikult, et tegu on heaoluühiskonnaga, kus on minetatud pingutus, vajadus areneda ja puudub selge nägemus ja liider, kuidas edasi minna. Mugav oleskelu lõpeb kellegi jaoks traagiliselt. Teda inspireeris kirjutama Tsehhov. N-ö elatakse vanas, vana on aga aegunud. Midagi uut ka ette ei võeta. Huljem ilmub veel komöödiaid ja näidendeid: ,,Püha Johanna" (draama). Räägib Jeanne D'Arcist ja sellest, kuidas inimesed suhtuvad erakordsetesse ja erilistesse. Shaw ei kirjuta enam vanuse tõttu, vaid hakkab reisima. 1931. aastal jõuab NSVL-i, satub seal vaimustusse ja laseb end ära petta kohaliku Nõukogude liidu pettustest. Sai Moskvas olles 75aastaseks ja toonane haridusminister ütles, et Shaw' naerus ja Lenini naerus on midagi sarnast. Viimaseks näidendiks jääb ,,Õunakäru", mille tegevus toimub 70. aastal. Seal on sees tuleviku