Juhtimine on oma olemuselt juhitavate psüühika kodeerimine, uue subjektiivse reaalsuse tekitamine nii enda kui teiste peades (uskumused, maailmapilt, olukorra taju jmt) ja selle tagajärjel käivituva sündmuste ahela ka objektiivse reaalsuse ümberkujundamine. Psüühika kodeerimine on võimalik kas otseselt (edasi- ja tagasisidestamine) või läbi kaudsete vahendite (väärtused, edukriteeriumid, kultuur, uskumused, moraalinormid, stiil, mood, erakondlikkus, käitumis- ja aukoodeksid, seadused, õigusaktid, normatiivid, reglemendid jmt). Juht peab mõistma, et iga tema juhtimisotsus (või ka otsustamatus) käivitab sündmuste ja mõjude ahela, mis kujundab reaalsust ühel või teisel viisil. Teadvustamata mõjudega otsused ! kujundavad ettearvamatute tagajärgedega reaalsust. Kui programmeerija on programmeerimisel teinud vea ja tema poolt loodud programm ei ole funktsionaalne, saab ta vaid iseendale otsa vaadata ja parandada ise tehtud vead
milline on ajakirjaniku kui mõtestaja, levitaja ja vastase rolli tähtsus. 1986.a tehtud uuringust tulenes, et enim hinnatakse mõtestavat/uurivat rolli (62%) ning informeeriva levitaja rolli (51%), vastase roll jäi aga tahaplaanile (17%). Olulisel kohal on ka rollitunnetus ja ajakirjanikueetika (nt Briti ajakirjanikud olevat märksa enam üksnes informatiivsele rollile pühendunud kui sakslased). Uudiste valikut mõjutab ka erakondlikkus (nt eriti Saksamaal, kus ajakirjanikud olid arvamusel, et kommentaarid on tähtsamad kui faktid). 38. Reklaami mõju Enamik vabaturu meedialiikidest on orienteeritud reklaamiandjate vajaduste rahuldamise poliitikale, seistes nii ka enda huvide eest. Kujundus, küljendus, planeerimine ja programmide koostamine peegeldavad tihti reklaamiandjate huve. · Reklaamiandjad püüavad harva mõjutada ajakirjanikke kirjutama uudiseid soovitud laadis,
annaabi.ee 
