Sisepoliitikas saavutati eestlaste suur poolehoid eduka maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste laenutähtaegadega või anti Vabadussõjas osalenutele. Mõisasüda jäeti enamasti endistele omanikele. Eestlastele tundus maareform kui lõplik vabanemine sakslaste võimu alt, sest kaotati seisused, mis tähendas balti rüütelkondade lõppu Eestis. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti. Peeti kõige olulisemaks saada võimu juurde ja riigi üldise hüvangu nimel tegutsemine läks selle käigus meelest. Seda enam, et tuli võidelda ka erakonna tipus püsimise eest. Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, vajas majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Pärast Vabadussõda algas ülikiire majandustõus: rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus
andis rahvale väga laialdased kodanikuõigused. Kuna valimisseaduse tõttu sai parlamenti palju erinevaid erakondi, oli koalitsiooni moodustamine keerukas ning süsteemi ebastabiilsuse tõttu tehti konstitutsioon 1933. aastal ümber. Suurim tagasilöök sel ajastul on vaieldamatult K. Pätsi ja J. Laidoneri poolt korraldatud riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. Sisepoliitika kitsaskohaks võib nimetada erakondadevahelist võimuvõitlust, tänu millele vahetus valitsus Eestis sel perioodil tihti. Peeti kõige olulisemaks saada võimu juurde ja riigi üldise hüvangu nimel tegutsemine läks selle käigus meelest. Seda enam, et tuli võidelda ka erakonna tipus püsimise eest. Majanduselus saavutati eestlaste suur poolehoid eduka Maareformiga 1920. aastate alguses. Sellega riigistati mõisate ümbruses olevad põllumaad ja müüdi need pikaajaliste
Ja miks peakski? Muulaste integreerimine ohustab väikese rahvusriigi kuvandit. Rahvusromantika ei vaata võõraste peale ülemäära romantiliselt. Hirm oma eksistentsi jätkumise pärast on suurem kui valmidus muutuda. Kui Tallinna linn otsustas pronksmeest mitte teisaldada, sõitis valitsus linna otsusest lihtsalt üle. Kindlasti on olukorra lahendamiseks vaja koostööd, avaldasid tookord arvamust Eesti erakonnad. Pole aga kahtlust, et selle all mõeldi kitsa ringi sisest, erakondadevahelist koostööd. See oli üks paljudest tunnusmärkidest, mis näitavad, kui kaugele on enesekeskse poliitika ning "omaenese tarkusest ja ülevõimust" lähtuv otsustetegemise traditsioon Eestis arenenud. Nii kaugele, et mitte keegi ei avastanud toona enesestmõistetavat vajadust koostööks mitte erakonnasiseste võimuladvikute murumängudes, vaid eri ühiskonnarühmade, erinevate maailmavaadete vahel. Millised oleksid olnud võimalused konflikti rahumeelseks
annaabi.ee 
