Eltonil on kaks poega, Zachary Jackson Levon Furnish-John, kes on sündinud 2010. aastal ja teine poeg Elijah Josep Daniel Furnish-John, kes sündis alles jaanuar 2013. Ta on laulja ja muusikakirjutaja. Ta liitus 1965. aastal grupiga Bluezology, mis oli üks tuntumaid Inglise R & B gruppe. Seal oli Elton liige vaid ühe aasta. Klaverit hakkas Elton õppima 1950. aastal. Eltonil on diastema ehk vahe tema esimeste hammaste vahel. Elton John on maailmakuulus oma pillava elustiili, uhkete pidude, erakollektsioonide ja agara AIDSi-vastase võitluse poolest. Tema varandust hinnatakse 265 miljonile dollarile ning tema valduses usutakse olevat suurim privaatne fotokollektsioon maailmas. Laulja elukaaslane on filmilooja David Furnish ning neil on kaheaastane laps. 1.2 Elton John ja sport Elton Johni teine kirg peale muusika oli sport. Ta tegeles nii jalgpalli ja pesapalli, kui ka kriketi tennise ja Ameerika jalgpalliga. Tal on kindel ja tugev seos Watford football Clubiga.
jaotunud temaatika alusel, siis nüüd jaotati need kronoloogiliselt. Esemetes ega kogudes erilisi muutusi ei toimunud. Ainelise kultuuri uurimise allikad: Esemed ise, kirjalikud allikad, graafilised kujutised, keelelised allikad, eksperimentaaluuringud, etnoarheoloogia. Kus mineviku esemed on? Uurimiseks võib esemeid leida praktiliselt igaltpoolt, kuid spetsiaalseteks esemete säilituskohtadeks on eelkõige muuseumid, erakogud, avalik ruum. Erakollektsioonide tähtsus teatud aladel väga suur (kunst, mündid), mõndasid asju leidub erakogudes isegi tõenäoliselt rohkem kui muuseumides. Erakogud on tegelikkuses sarnaselt muuseumitega uurimisallikateks, kuna kogutakse ikkagi kogumiskõlblikke asju ning erakogudes leidub pigem uhkemaid asju, muuseumides on ka muud massi, mis enamikule võib-olla huvi ei paku. Avaliku ruumi alla käivad näiteks rajatised, ehitised, seadmed.
Ridolfi s�nul Tintoretto stuudios maastikke maalis. Tema maalilaad oli suuresti m�jutatud Itaalia kunstist. 1556. aastal l�ks de Vos tagasi Antwerpeni ning liitus kaks aastat hiljem P�ha Luuka gildiga. P�rast 1558. ja 1566. aasta revolutsioonilisi �lest�use sai temast Antwerpeni k�ige n�utum maalikunstnik ning ta palgati taastama linna katedraali ja v�iksemate kirikute h�vinenud maale. Ta maalis palju ka erakollektsioonide tarbeks. Marten de Vosi t��d on eksponeeritud mitmetes t�htsamates muuseumites �le maailma, n�iteks Detroit Institute of Arts, Michigan, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museo de Bellas Artes de Sevilla, Seville, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Courtauld Institute of Art, London, Inglismaa, ja olulisemates erakollektsioonides.
annaabi.ee 
