hobune tippis kabjajälgedega püha mana ,,Oom mani padme huum". Mongolite uskupööramise tulemusel võtsid vaimulikud üle mitmed varemalt nõidade etendatud kombetalitused. Buddhistlik eluaustus pani end maksma seadusandlusega; loodususkliku, naiste, orjade ja elajate ohverduste keelamisega ning ülemäärase jahinduse piiramisega. Esimese uskmatusest pööramise järel, jagades munkadele suurriigi rikkust, võis rajada laialt eraklaid ja pühamuid Hiinas, eriti Pekingis ning saada võimsaks Jüan kuningasoo (1260- 1368) ajal. Teist usutunnistamist järgiti lõõmava kirega, mis näitab, kuidas võib üks usk rahva meele vallata, ning mongolite vagadusel ei näinud piiri olevat. Pühakirjad tõlgiti kõikidele kättesaadavaks ning püstitati tuhandeid, sageli suurejoonelisi eraklaid, mis haarasid enestesse kuni 45% meestest, olles väga võimsateks vaimukeskusteks. Kolmeteistkümnendal sajandil
1934. a. Avati Hagia Sophia turistidele muuseumina. Hagia Sophia kirikut peetakse endiselt maailma üheks ehituskunsti peamiseks saavutuseks.(Palamets 1991:28-30) Kloostrid ja mungad Kiriku õpetuse kohaselt oli maapealse elu eesmärk tagada õndsus taevases elus. Kõige kindlam viis see jaoks oli eemaletõmbumine ilmliku elu rõõmudest, teha tööd ja palvetada kloostris. Bütsants paistis silma kloostrite arvukuse poolest, oli palju väikeseid eraklaid, aga leidus ka suurkloostreid. Paljud bütsantslased hakkasid vanaduse saabudes murega mõtlema oma pattude üle ja otsustasid minna kloostritesse munkadeks. Ära ei öeldud ka talupoegadele ja käsitöölistele, sest kloostrid vajasid tööjõudu. Mehed, kes olid võlgades või ei soovinud minna sõjaväkke, läksid samuti munkadeks, sest klooster oli neile kindel peidupaik. Mungarüü vastu võtnud meeste igapäeva elu möödus töös ja palves
annaabi.ee 
