Nende telejaamade eesmärk on saada kasumit ning suuri vaatajanumbreid. Kuna programm on üles ehitatud meelelahutuse pakkumisele, siis ei ole need telekanalid patriootlikud. Sageli ohverdatakse üldine kvaliteet vaatajanumbritele ning reklaamiraha teenimisele. Lisaks saavad eraõiguslikud kanalid peale reklaami oma tulu ka muudest ärilaekumistest, nagu sponsorlus ning võib-olla ka oma telepoest. Kui alguses pakkusid erakanalid dünaamilisi uudiseid ja harrastasid uurivat ajakirjandust, siis nüüdseks on need loobunud olemast uuriva ajakirjanduse ja kvaliteetuudistesaadete etalontegijad. Vaatajanumbrite tõstmiseks on kasutusel madalakvaliteediline meelelahutus ja sensatsioonilised uudistesaated. (Televisioon..., 2005) 6 Nii avalik-õigusliku kui ka kommertsringhäälingu suhtes kehtivad teatud üldised nõuded (Hunt, 2006)
1990. a-tel võttis ETV suuna rahvatelevisioonile (demokraatia, rahvuskultuuri ja keele kaitsemehhanism). Meelelahutusprogrammid kaaluvad üles info, kultuuri ja hariduse. Kui 1980. a-tel oli olemas korralik stuudio- ja ülekandetehnika, siis 1990. a-te keskpaigaks oli lõviosa amortiseerunud. Kriisiaastail (1990. a-te algus) arutleti lubamaksu taaskehtestamise üle (nii R kui TV maksud kaotati jaanuaris 1962), otsiti finantsallikaid. 1990. a-te keskel tekkisid kohalikud erakanalid (1993 EVTV, mis 1996. a-st kannab nime TV 3; 1993 Kanal 2; 1994-96 Tipp-TV; 1996-2001 TV 1), kus on valdavaks muutunud väliskapitali osa. Telekanalite koduleheküljed internetis ilmusid 1990. a-te teisel poolel. ETVd on juhtinud L. Piip (1955-71), R. Penu (1971-74), E. Anupõld (1974-87), R. Elvak (1987-89), M. Siimann (1989-92), H. Sein (1992-97), T. Lepp (1997-2000), Tiina Kangro (2000), Aare Urm (2000-2001), Ilmar Raag (2002-2005). Välis-Eesti mõistest
annaabi.ee 
