inimtegevuse valdkond ja tänu eraomanduslikule tootmisvahendite omandivormile tänapäevases Lääne demokraatias ka veidi erandliku ühiskondliku loomusega (mida kajastab inglisekeelne väljend private sector). Majandustegevus on tänapäeva kapitalismis põhimõtteliselt "eraasi". Riik seab sellele üksnes seadusandlikud ja fiskaalsed 9 (maksupoliitilised) raamid, kuid loodab seejuures valdavalt erainitsiatiivile (va. haridussfääris, kultuurisfääris, sotsiaalhoolekandes, õiguskorra tagamises ja muudes spetsiifilistes sfäärides, mida ei saa allutada probleemideta "majandusjõudude" toimele). Kõige olulisem on siiski era- ja avaliku sfääri põhimõtteline eristamine diktatuurid ei tunnista erasfääri olemasolu ja seetõttu ei nad politoloogiliselt analüüsitavad (Kenneth Minogue). Majandussfäär ei ole ka klassikalises mõttes erasfäär (eraelusfäär), kuigi antiikaja
ideoloogia. See ideoloogia lähtub eeldusest, et esimene tee (riigikesksus) ja teine tee (indiviidikesksus, turustiihia, “las minna”, laissez faire) ei vasta enam aja nõuetele. Kol- manda tee ideoloogia ei rõhuta enam riigi laialdase sekkumise vajadust ühiskondliku ja majanduselu juhtimisel, vaid peetakse sobivamaks mingit segamajanduse süsteemi, milles erainitsiatiivile rajatud turumajandus põimub riikliku majandussektoriga. Võrdsust ei mõisteta enam mehaaniliselt (võrdsusena sotsiaalsetes standardites), vaid seda defineeritakse kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises ning võrdsete võimalustena. Ebavõrdsust käsitletakse aga kui sotsiaalset tõrjutust. Kommunistlik ideoloogia. See ühiskonnakäsitlus ei erine oma põhimõtteis sotsialismi-
annaabi.ee 
