salastatud välisteabe tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega. Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab. Riigihangete seadus jõustus 1. mail 2007. aastal, mida on hiljem muudatustega täiendatud. Antud seadusega on üle võetud Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ ja riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ. Riigihangetes, nii nagu ka erahangetes, on kaks poolt: üks pool on RHS § 10 lõike 1 mõistes hankija, kes viib hanget läbi ja teine pool on RHS § 12 lõike 1 kohaselt pakkuja, RHS § 12 lõike 2 kohaselt taotleja või RHS § 12 lõike 3 iga huvitatud isik, kes soovib hankest osa võtta. Pakkuja on see isik, kes on olnud huvitatud isik enne pakkumuste esitamist ja pärast pakkumuste esitamist muutub ta pakkujaks. Samamoodi muutub huvitatud isik taotlejaks pärast taotluse esitamise tähtaega. Seega, enne vastavat
salastatud välisteabe tähenduses või Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega. Erahangete puhul otsustab eraettevõtja või –isik aga ise kuidas ta oma rahalisi vahendeid kasutab. Riigihangete seadus jõustus 1. mail 2007. aastal, mida on hiljem muudatustega täiendatud. Antud seadusega on üle võetud Euroopa Liidu riigihankedirektiivid 2004/18/EÜ, 2004/17/EÜ ja riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv 2007/66/EÜ. Riigihangetes, nii nagu ka erahangetes, on kaks poolt: üks pool on RHS § 10 lõike 1 mõistes hankija, kes viib hanget läbi ja teine pool on RHS § 12 lõike 1 kohaselt pakkuja, RHS § 12 lõike 2 kohaselt taotleja või RHS § 12 lõike 3 iga huvitatud isik, kes soovib hankest osa võtta. Pakkuja on see isik, kes on olnud huvitatud isik enne pakkumuste esitamist ja pärast pakkumuste esitamist muutub ta pakkujaks. Samamoodi muutub huvitatud isik taotlejaks pärast taotluse esitamise tähtaega. Seega, enne vastavat
annaabi.ee 
