oma nišš maailmaturul, hankida vajalikke investeeringuid ja krediite, taastoota end edukalt jne. Riigi ja tema majanduspoliitika roll on olnud võrdlemisi tühine. Eesti majanduspoliitika on igati soodustanud privatiseerimist. Ka see printsiip ei tulenenud mingist abstraktsest parempoolsest ideoloogiast ega tõsiselt võetavast majandusteooriast, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist. Käibetõde “riik on halb peremees” on muidugi väga ära leierdatud. Maailmas on eraette-võtted tõesti riigile kuuluvatest ettevõtetest keskmiselt mõnevõrra efektiivsemad, kuid seda üldist seaduspärasust ei maksa mitte mingil juhul absolutiseerida. Maailmas on olemas ka hästi töötavaid riigiettevõtteid ja halvasti töötavaid eraettevõtteid. Tees eraettevõtete kõrgemast majanduslikust efektiivsusest polnud kiire privatiseerimise ainus ja tähtsaim põhjus.
muutusid vähe, s.t toimus lihtsalt olemasolevate kollektiivide ümbernimetamine, millega kaasnes mõnel juhul ka tarbetu “sotsialistliku atribuutika” (nt “dirigent” Roose) sundlisamine. Seoses uue korra kehtestamisega tekkis teisigi paradokse – näiteks nähtub eeltoodud garnisoni klubi kassaraamatust, et hoolimata sotsialistlikest eraomandit ja eraettevõtlust välistavatest seadustest muutusid tantsuorkestrid nüüd endistest palgatöölistest kollektiivseteks eraette- 157 Tartu helilooja ja koorijuht R. Ritsing (1903–1994) oli ka suur kultuuriloo huviline ja nii leidus tema eraarhiivis, mille ta andis Tartu Ülikooli ajaloo muuseumile, ka mitmesuguseid koorimuusikaga mitteseonduvaid dokumente. See ulatuslik kogu on praegu veel korrastamata, seega ei ole dokumentidel ka fondi numbreid. 158 Töölismajaks muudeti endine Tartu Kaitseliidu maja, kus sõjajärgsetel aastatel asus Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone
annaabi.ee 
