ja 13. sajandil Prantsusmaal. Algselt kirjutati neid värsivormis, hiljem hakati kirjutama ka proosat. Nendel teostel on kindel süžee. Rüütliromaanide peateemaks on kangelane, kes on valmis tegema daami tähelepanu võitmise nimel erinevaid kangelastegusid. Teos lõppeb peale kõiki katsumusi enamasti õnnelikult, rüütel pälvib armastuse, vahel ka abielu. Rüütlikirjandus peegeldab rüütlite ja daamide vahelisi suhteid, sellega seoses sai teostes oluliseks ka eraelulisus. Varasemalt kirjeldatud sõjaväljateemad kaotasid oma tähtsuse ning oluliseks sai rüütel ja tema armastus südamedaami vastu. Rüütlikultuur on loodud lossides, kus kujunes õukonnaelu, mis oli vaieldamatult lahutamatu ka daamidest. Kuna rüütli ihaldusobjektiks on tavaliselt abielunaine, siis viitavad need teosed pisut ka armastuse täiuslikkusele, mis on kättesaamatu ning idealiseeritud. Rüütliromaanide levikuga muutus ka naise osa Euroopa kirjanduses, sest rüütlid tegutsevad
rüütliromaanidega. Pikad teosed, mis jutustavad rüütlite seiklustest ja armastusest. Seiklus ja armastus on kaks olulist märksõna. See on eeskujuks hilisemale romantilisele kultuurile. 19. saj es poolel romantismis on tähtis nähtus muinasjutt. Siis avastati uuesti just keskaja kultuur. Ja muinasjuttude struktuur pärit RM-dest. Algseslt tähendas romaan romaani keeles kirjutatut, sest just sealt tekkis romaan. Selge on see, et tähtsaimaks tunnusjooneks on tema eraelulisus ja väga rikkalik kujutlus ja seiklus. Laienes eriti saksamaale, osalt inglismaale, vähem hispaaniasse. Edasi läheb sujuvalt renessanssi. Alguses romaanid eranditult paarisriimides värssteosed. 15. saj keskel leiutatakse trükikunst. Plahvatuslikult algas kiire raamatute levik ja neid ei olnud vaja enam meeles pidada tuleb sisse proosa. 15. saj teisest poolest ja 16. saj- l läheb edasi ka rüütliromaan, aga just proosavormis. 16. saj I poolel suur rüütlirom
annaabi.ee 
