Kuigi väljast paistab polikliinik kolmekordne on sees koguni kuus erinevat tasapinda. Tasapindade vahel liikumiseks puuduvad nii nn trepironijad kui ka kaldteed. Haigla juhataja sõnutsi on hoone tagahoovis kaldtee mida mööda pääseb majja ratastooliga. Ratastooli kasutada on maja piires kõigil õigus ja seda tuleks vajadusel küsida. Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaevu sõnutsi tegutseb polikliinikus vaid kaks kabinetti, mis alluvad haigla juhtimisele. Ülejäänud on eraarstipraksised mis polikliinikus ruume rendivad. Rendist saadava tulu eest pole võimalik lifti ehitada. Härra Suurkaev soovitab kõigil lahkesti helistada ja lasta endale tuua ratastool. Olulised faktid · Rakvere polikliinik, Tuleviku 1 · Hoolimatus liikumispuudega või vaevaliselt liikuvate inimeste suhtes · Puuduvad trepironijad ja kaldteed · Takistatud liikumise võimalus Huvilised 1. haigla juhtkond 2. liikumispuudega või vaevaliselt liikuvad inimesed 3. haiget hooldajad 4
tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks. See hõlmas kogu rannapiirkonna välja- ehitamist ja järgneva 25 aasta jooksul tõusiski Pärnu kuurort Läänemere piirkonnas arvestatavaks konkurendiks. Lisaks linna raviasutusele eksisteerisid sel ajal vaid üksikud eraarstipraksised ehk eraravilad, kus kasutati samuti raviks muda ja merevee vanne (Cur-... 1904: 89). Iga eraldiseisvat ravikohta nimetati sel ajal kuurordiks. I Maailmasõda katkestas Eesti merekuurortide tekkimise ligi 10 aastaks. Alles 1930. aastatel jõudis Pärnu turistide koguarv taas sõjaeelsele tasemele. Uued turud, külasta- jatega Põhjamaadest, alles arenesid. Linnavõimu esindajad hakkasid jälle investeerima kuurordi infrastruktuuri ja keskkonda ning kaasama linnakodanikke turismiarendamisse.
annaabi.ee 
