anda arhiivi või likvideerijale. 8 Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile. Pankrotistumise puhul pankrotiseadus sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel peab pankrotihaldur ette nägema vahendid dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Üldjuhul antakse eraarhivaalid üle eraarhiivi. Arhivaalide üleandmine eraarhiivi toimub kokkuleppel eraarhiiviga. Eraarhiivis on arhivaalide säilitamine tasuline. ARHIVAALIDE ERALDAMINE HÄVITAMISEKS Hävitamist nõudvad andmekandjad tekivad kahel viisil: · Operatiivse töö tulemusena (dokumentide mustandid, koopiad, arvuti väljatrükid, disketid). Sellised andmekandjad tuleb kohe hävitada · Säilitustähtaja ületamine tulemusena Arhivaale pole vaja kauem säilitada kui dokumentide loetelus ettenähtud on. Halb on praktika, kus säilitustähtaegadest ei peeta kinni.
Kitse- metsa andmetel 1. juulini 1941 (Ojakäär 2003: 127), s.t praktiliselt evakuatsioonini. Nii sündis esimene Eesti kutseline kontsertorkester. Orkestri põhijõu moodustasid Pori enda or- kestri pillimehed, juurde võeti mõned laevastiku pillimehed, tõenäoliselt üleajateenijad. Võimalus orkester sel printsiibil komplekteerida tuli mängutasemele kahtlemata kasuks, sest suurem osa orkestrist oli juba hästi “sisse mängitud”. Selles orkestris mänginud Erich Kitse- metsa eraarhiivis on säilinud foto, kus tagaküljel on kirjas ka muusikute nimed, mille alusel osutus võimalikuks tuvastada selle isikkoosseis (vt foto 51). Kahjuks on seal kirjas vaid perekonnanimed, juurdevõetud muusikute eesnimesid pole õnnestunud tuvastada. Samast allikast on ka teada, et orkestri koosseisus oli üks trompetist rohkem, aga teda sel pildil ei ole ja tema nimi ei meenunud ka E. Kitsemetsale. Umbes poole aasta pärast asendas orkestrist