Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuviljamarjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt turundusprobleemide tõttu langes tehase toodang aastaks 1997 kriitilise piirini 110 tonni veini aastas. Toodeti kuut veini: Kõuts, Merevaik, Nova Stella, Punane, Rubiin ja Valtu. 1998. aasta sügisel sai Valtu veinitehase omanikuks AS Tallinna Karastusjoogid. Lahenesid turustusprobleemid ja algas tehase rekonstrueerimine. Otsingute ja uute retseptide katsetamise tulemusena on tunduvalt laienenud veinide sortiment
Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt turundusprobleemide tõttu langes tehase toodang aastaks 1997 kriitilise piirini - 110 tonni veini aastas. Toodeti kuut veini: Kõuts, Merevaik, Nova Stella, Punane, Rubiin ja Valtu. 1998. aasta sügisel sai Valtu veinitehase omanikuks AS Tallinna Karastusjoogid. Lahenesid turustusprobleemid ja algas tehase rekonstrueerimine. Otsingute ja uute retseptide katsetamise tulemusena on tunduvalt laienenud veinide sortiment
annaabi.ee 
