nädalaleht ,,Esmaspäev". 1934. aasta riigipöörde järel likvideeriti erakonnad ning nende häälekandjad läksid kirjastusühisuste kätte. Kohe pärast pööret suleti vabadussõjalaste ajalehed, keelustati asunike ,,Maaleht", ,,Vaba Maa" ning ,,Rahva Sõna". ,,Postimees" võeti sundhooldusele. Lisaks trükiajakirjandusele oli suur mõju avaliku arvamuse ja inimeste maailmavaadete kujundamisel ka raadiol. Esialgu oli raadio, mille regulaarsed saatet algasid 1926. aastal, eraaktsiaseltsi ,,Raadio-Ringhääling" ettevõtmine, mis muutus üha populaarsemaks pärast raadio riigistamist (1934) ning võimsa raadiojaama ehitamist Türile. Sport 1920. aastal võitis tõstja Alfred Neuland Antverpenis Eesti esimese olümpiakulla, tõstja Alfred Schmidt ja maratonijooksja Jüri Lossimann naasid hõbemedalitega. Tuntuimaks kergejõustiklaseks oli Aleksander Klumberg(Kolmpere) kelle nimele kuulus 1922-24 kümnevõistluse maailmarekord, ja kes võitis 1924
hierokraatlikud, majanduslikud (iseäranis kapitalistlikud) tüüpilise administratsiooni. · Bürokraatliku organisatsiooni tipus on vältimatult mitte puhtalt bürokraatlik element. Bürokraatlik on domineerimise kategooria ainult erilise administratiivpersonali tõttu. · Et kaasaegsed `ministrid' ja `riigipresidendid' on ainsad `ametnikud', kellelt mingit erialast kvalifikatsiooni ei nõuta, tõendab, et nad on, nagu suure eraaktsiaseltsi `peadirektorgi' ametnikud ainult formaalses, mitte materiaalses(sisulises) mõttes. · Ainult organisatsiooni juht omandab domineeriva seisundi kas apropriatsiooni, valimise või õigusjärgluse alusel. Ent ka tema võimupiirid kujutavad endast legaalset `kompetentsi'. · Lahutamine haldusvahenditest on nii avalikus kui erabürokraatias teostatud täpselt ühtemoodi. · Bürokraatlik haldus tähendab domineerimist teadmiste alusel, see on tema eriomaselt
annaabi.ee 
