Luuletused vormitäiuslikud, peetakse kõige paremaks rooma lembelüürikuks. Roomas tundeid eriti ei hinnatud avalikult eriti ei rõhutatud. Tema rõhutas seda võimsa tundena. Säilinud kaks pulmalaulu ehk epitalaamiat. *Quintus Horatius Flacus sündinud Lõuna-Itaalias, hiljem tuli Rooma, täiendas end kreekas. Ühiskondlikult tegev ohvitser sõjaväes. Terve looming praktiliselt säilinud. Põhilise osa moodustavad oodid. Neli kogumikku, sada oodi. Ka 17 epoodi (lühem värss, mis järgneb ühele või mitmele sarnasele värsile, n-ö lõpulaul. Esimene, kes hakkas epoode kirjutama. Eraldati luuletustena. Satiirid, üks hümn, 20 kirja, luuletused mitmekülgsed. *Exegi monumentum üks tema tuntumaid oode (,,püstitan endale monumendi"). Oli ka luuleteoreetik (,,Art Poetica" poeem luulekunstist). Võtab kokku Horatiuse seisukohad sellest, kuidas luule peab olema värsivormis luuleõpik (klassikalise rooma luule mõjud, teoreetiline manifest)
* Ei tuleks mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva ,,carpe diem" * Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus, mis on loogiline lõpp targasti elatud elule, surm on ainus, mis inimesest ei sõltu. * Meeldiv ja kaunis on surra isamaa eest. * Olen endale püstitanud ausamba Exegi monumentum (loominguga) Eeskujuks kreeka monoodilise laulu loojad: Sappho, Alkaios, toetus ka Pindarosele, jambiliste luuletuste e epoodi eeskujuks Archilochos. Kirjutas jambilisi luuletusi e epoode, leebeid ja mõtisklevaid satiire, värsskirju (sai täna temale zanriks, ,,Luulekunst") ning oode. Viis satiiri zanri täiusele, pigem iseloomuomadustest. Augustus tellis talt hümni nn sajandihümn. Teemadeks armastus, kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas, sõpruse- ja veiniülistus, ajaloolised-poliitilised motiivid, luule ja luuletaja tähendus, filosoofilised mõtisklused Epikuroslik .
annaabi.ee 
