2. periood – 9. sajandi algus kuni 11. sajandi algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium laguneb, aga vahepeal on esile kerkinud märksa tugevam ühiskondlik sideaine – katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on katoliikluse egiidi all kujunenud romaani ja germaani kultuur. Varakeskajale järgneb vahekeskaeg, mis ulatus 11. sajandi algusest 14. sajandi II pooleni ja mida võib varasema ja hilisema epohhiga võrreldes hinnata kui õitsenguperioodi. Vahekeskajast tõuseb esile 13. sajand – kõrgkeskaeg ja keskaja tsivilisatsiooni apogee. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. Selle juhatavad sisse kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine ja ajavahemikus 1347-1369 Euroopat perioodiliselt laastanud katk, mille peamist lainet tähistatakse Musta Surma mõistega- Taas toimub demograafiline tagasilöök. Arvukate
feodaalkord. Frangi riigi tekkimine. · 2. periood: 9.saj algus kuni 11.saj algus. Lääne-Rooma saab üle demograafilisest kriisist. Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg · Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347-1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök. Ideoloogiline kriis, mille tulemusel toimub 16. sajandil reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. 4. Varauusaeg ..
mingisuguse lühikese, lööva lõigu abil kui pika konstruktiivse teksti abil. Schlegeli mõlemad teosed on ülesehitatud niimoodi, et see on lühikeste fragmentide kaupa üles ehitatud, millel omavahel näiliselt ühist ei ole. Einfall - ilmutuse raames tehtud kirjutusi ("muusa suudlus"). Teises fragmentides hakkab ta kasutama juba sõna romantiline. 116 fragmendis määratleb ta romantilist poeesiat. Schlegel tegelikult ei seost romantilist poeesiat ühegi epohhiga, aga samas vastandab ennast klassitsismi määratlemisele. Schlegelil on romantiline poeesia igasugune huvipakkuv poeesia. Pm romantikud niimoodi mõtlesidki, mõtlesid rohkem tunnete ajal, üleshitav, akadeemiline konstruktsioon ei olnud neile omane. Poeesia seisnebki selles, et ta pidevalt uueneb. Ja ta ei saavuta iaalgi täiust. 252. fragmendis kõneleb Schlegel ka poeesia filosoofiast - aluseks peab olema see, et "kinnitataks ilu omaette oleku"
annaabi.ee 
