29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas sageli jätkeid, silmi jm. meeleelundeid. Eluviis: Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad; mõned kinnitunult torudes. Mitmesuguseid toitumisviise. On ka parasiite. On suguta sigimist (pungumine, paratoomia, sh. epitookia). Sugurakud lastakse enamasti otse vette. Näited: Eunice australis, Polychaeta, Sabellastarte spectabilis, liivatõlv (Arenicola marina), Tomopteris renata; Eestis: harilik harjasliimukas (Hediste diversicolor), Marenzelleria neglecta. 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist vihmauslased (Lumbricidae): ehitus: Kehasein paks ja veresoontest rikas, vöö tagapool suguavasid. Harjased lühikesed konksjad, lihtsa tipuga, kahekaupa kimbus.
Klass: Hulkharjasussid (Polychaeta) Enamik mereliike. Iga lüli külgedel üks paar jätkeid parapoode. Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked. Meeleelunditest esineva kompimisjätked ja täppsilmad. Keha sisemus selgelt segmenteerunud. Lüli sisemuse jagab kaheks mesenteer. Verepigmendis metalliks vask, veri sinakasroheline. Väljasopistatavas neelus kitiinhambakesed. Lahksugulised. Gonaadid arenevad ainult sigimise perioodiks. Esineb vegetatiivne sigimine pungumise teel. Sageli esineb epitookia. Sügoodist areneb alati ujuv vastne, kes teeb hiljem läbi metamorfoosi. Paljud liigid on sessiilsed kas kaevununa mudas või elavad omavalmistatud mineraalainest torukeses. Läänemeres on levinuim kuni 12 cm pikkune tavaline harjasliimukas Nereis diversicolor. Üks liik püütud ka mageveest. Neid on veidi uurinud professor Arvi Järvekülg Liikide arv: 10 Kirjandus: Kokkuvõtvat tööd ei ole Klass: Vöösed Clitellata Tavaliselt mõnekümne sentimeetri pikkused lülilise kehaga ussid