colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum - tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU
femoralis (plexus lumbalis) pöidla nahka dorsaalselt - n. radialis (plexus brachialis) 15) missugused põimikud moodustavad (loetleda) kaelapõimik plexus cervicalis, õlapõimik plexus brachialis, nimmepõimik plexus lumbalis, ristluupõimik plexus sacralis 16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis ! 4. Aju ! 1) vaheaju jaotus (4), milline neist on motoorne keskus (tõmmata joon alla) 1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale
mustaine Pars compacta (A6) – paikne dorsaalselt (pigment melaniini tõttu tumepruun) Pars reticularis (A7) – ventraalselt – roosakas, sisaldab rauda - Nucleus interpeduncularis (B8) paaritu tuum, omab funktsionaalset seost vaheaju habenulaarsüsteemiga BASIS PEDUNCULI - paariline uuem osa - koosneb valgeainest -> st juhteteedest -> algavad ajukoorest ja jätkuvad silla ventraalosasse VAHEAJU – DIENCEPHALON JAOTUS 1. Epithalamus (A1) 2. Thalamus dorsalis - thalamus(AB2) Sulcus hypothalamicus (ABD5) 3. Thalamus ventralis – subthalamus (A3) 4. Hypothalamus (AB4) külgosad tugevasti arenenud põhi ja lagi on õhukesed siseõõneks on III vatsake – ventriculus tertius (ABCD6) EPITHALAMUS - mediaalsele küljele paigutunud OSAD Habenulaarsüsteem - vanem kui talamus - sisaldab haistmisteid, mis ühendavad madalamaid haistmistsentreid ajutüve hallainega - stria medullaris (BC7)
Simultaanse nägemisagnoosia korral ilmneb kuklapiirkonna...... esimese osa kahjustuste korral, haihtub asjade üheaegse tajumise võime kuigi adekvaatselt säilib asjade ja esemete eraldi tajumise võime. 43. Hüpotaalamuse ehitus ja funktsioonid. Vaheaju on sensoorsete juhtteede kollektor. Vaheaju põhiosadeks on : nägemiskühm ehk talamus (thalamus) nägemiskühmu-tagaala ehk metatalamus (metathalamus) nägemiskühmuülimik ehk epitalamus (epithalamus) nägemiskühmualumik ehk hüpotalamus (hypothalamus) Talamus, metatalamus ja epitalamus moodustavad talamusaju (thalamencephalon). Talamused on 'väravateks', mille kaudu kulgeb meeleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse. Talamuse kaudu mõjutatakse ka tahtmatuid, emotsioone väljendavaid liigutusi. Talamusest allpool asub vaheaju alumiseim osa hüpotalamus. Hüpotalamus on vegetatiivsete funktsioonide
annaabi.ee 
