d) Haiku Haiku on väike jaapani loodusluuletus, mis on välja kasvanud idalikust elutunnetusest ja kunstimõistmisest. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele tänapäevani jaapani suurimaks haikumeistriks peetav Matsuo Basho. Haiku koosneb kolmest värsist, milles on silpe vastavalt 5+7+5. Zanrile on tunnuslik aastaajale osutav sõna. Iseloomustavad süzee puudumine ja fantaasiarikkus. Hoidutakse võrdlustest, metafooridest ja epiteetidest. Olulised on detailid. Tähtis on idalik tõdemus inimese ja looduse ühtsusest : inimene ja loodus on lahutamatud nagu vaim ja keha. Euroopa huvi jaapani kirjanduse vastu ärkas 20. saj algul. Autorinäited : Traat, Vetemaa, Ehih, Kaplinski, Rummo, Luik. 3. Kassetipõlvkond 1960. aastatel tulid luulesse paljud noored autorid, kes andsid oma teoseid välja kassettidena (väikeste raamatutena). Autorid : Rummo, Traat, Kaplinski, Runnel, Luik, Tungal jt.
,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake."(Uurimus) ,,tõused lauast nagu hauast,"(Läigib) ,,Inimesed on nagu paadid,"(Inimesed on nagu paadid) Metafoorid: Veidi suuremal määral kasutab metafoore. Näited: ,,taevakumm kummub"(Suure katte all) ,,Jälle tilgub sappi"(Tulge appi!) ,,Üks lammas ütles mää!
meid kiivriga pea juures. Oletatavalt olnud Aphrodite tiitel Korintoses ikkagi ουρανία. Platoni järgi oleks πάνδημος kohane epiteet jumalannale, kes tegeleb peamiselt templiprostitutsioonikultusega. Tõenäoliselt oli ta (ja pidigi olema) ουρανία Korintose linna patronessi ja Akrokorintose jumalannana. Talle kui taevajumala tütrele on ουρανία ka täiesti vääriline epiteet. Ülaltoodud epiteetidest kasutati 500. aasta paiku e. Kr. Korintoses ilmselt ainult ouraniat. Korintose müntide teises generatsioonis, kus Aphrodite esineb katmata peaga, leiame tema aspekti armastusjumalannana. Kokkuvõte Näeme, et pole tõenäoline, et korintlased valisid Athena näe kaunistama oma münte. Aphrodite oleks olnud kohane valik. Aphrodite oli linna kaitsejanna; ta oli kindlustatud Akrokorintose võimas jumalanna; samuti oli ta rannikuäärsete kindluslinnade jumalanna; tal
annaabi.ee 
