vahele jääb veelõhe. Taim ei saa hüdatoodi avada ega sulgeda. Selle all on hulgaliselt õhukese kestaga kloroplastideta rakke (modifitseerunud mesofüll), mis moodustavad erilise veeerituskoe -- epiteemi. Hüdatoode on mitmesuguse suuruse ja keerukusega. Ühed hüdatoodid eritavad vett passiivselt juurerõhu mõjul, teised on näärmelise epiteemiga, mis on võimeline vett eritama juurerõhust sõltumatult. Vee
sklerenhüümsetest rakkudest, harvem mõlemast korraga. Sarnaselt varte endodermile võivad mõne liigi kimbutupe rakud korgistuda. Kimbutupe olemasolu tõttu ei puutu juhtkimbud rakuvaheruumidega vahetult kokku. Erandiks on hüdatoodid, mille ksüleem eritab epiteemi (modifitseerunud mesofülli) rakuvaheruumidesse vett. Vee gutatsioon (eritumine) lehest toimub vastava ava -- veelõhe (enamasti õhulõhe, mis on kaotanud sulgumisvõime) abil. Kollateraalses lehe juhtkimbus asetseb ksüleem ülal ja floeem allpool. Juhtkimbu lõpp koosneb enamasti vaid ksüleemist, harvem ka floeemist. Peenemad juhtkimbud moodustavad lehes tavaliselt võrgustiku. "Võrgu silma", s.o. juhtkimpudega piiratud mesofülli osa nimetatakse areooliks
annaabi.ee 
