Astartel oli selgelt sõjakas ja kaitsev funktsioon, mis võis mõjutada Aphrodite kultust Korintoses. Aphroditet on peetud ka indoeuroopa koidujumalanna edasiarenduseks. Homeros ei maini Aphroditega seoses Korintost, ka mitte jumalanna sõjalist külge. Arese ja relvis Aphrodite vahel on leitud seoseid. Aresel oli Korintoses pühamu. Pindarose järgi olid nad mõnes mõttes paar. Aphrodite võib olla seotud ka hobustega. Ateenas oli väike pühamu, milles teda kutsuti epiteediga epi Hippolyto. On püütud leida seoseid Aphrodite ja Hippolytose vahel, ent viimane seostub rohkem Artemisega. Aphrodite ja Pegasose vahel on seos täiesti olemas. Teda olevat austatud kui ‘hobusetaltsutajat’, ‘ratsutajat’ ja ‘jumalannat kuldohjadega’. Sophokles annab Aphroditele epiteedi κρυσάνιος, ‘kuldohjadega’, mida jumalanna jagab Arese, Artemise ja Demeteriga. On ka arvatud, et just Akrokorintosel, kus asus Aphrodite tempel, suutis Bellerophontes
pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnes kajastavana on "Aeneis" esimene nn rahvuseepos - mõiste, mis hilisemas euroopa kultuuriloos ajuti jälle oluliseks saab. Missioonikandjat Aeneast on kõige sagedamini iseloomustatud epiteediga pius, 'vaga'. Samas on tema käitumise kujutamises ka teatud arengujooni. Kui ta eepose algupoole on sageli kõhklev ja kahtlev ning vajab jumalate nõuandeid ja soovitusi, siis pärast VI laulu visiooni saab temast otsusekindel ja missiooniteadlik juht. Kuid eepose äkiline lõpp, Aenease halastamatus end võidetuks tunnistanud Turnuntuse suhtes, näib viitavat sellele, et Vergiliust vaevas mõte saavutatu raskest hinnast ning veristest
annaabi.ee 
