(http://et.para-web.wikia.com/) Kuna vanimas kreeka luules saadavad värsskõnet kehaliigutused ja eelkõige laul, saab Kreeka folklooris eristada mitmeid laululiike: töölaulud, sõdurite marsilaulud, lastelaulud, lembelaulud, rituaalsed laulud jne. Kevadistel viljakuspidudel lauldi üksikisikuid või suuremaid gruppe pilkavaid ja teotavaid jambe. Rituaalsest pulamlaulust arenes hiljem välja kreeka lüürika eri zanr hümenaios ehk epitalaamion. Nutulaule nimetati treenideks. Erilaadseid laule esitasid kutselised laulikud aoidid ka sümpoosionidel. Kõige arenenum liik kirjanduseelsel perioodil oli eepiline laul, mis lõi aluse suurte poeemide tekkeks. Veel oli olemas mitmesuguseid kultuslaule jumalate austuseks, mida kutsuti hümnideks. (Kleis 1980:23) 1.3 Vanimad kirjanduslikud mälestised 8. saj. eKr. tekkisid orjanduslikud polised ja toimusid muutused kreeka ühiskondlikus ja kultuurielus. Kõige arenenum ala oli 8. 7
18 Vana-Kreeka muusikalised zanrid Zanrid ja nende stiilid on tihedalt seotud kindlate värsimõõtudega ja kindla muusikalise saatega. Kreeka lüürika tekkis kultuslikust ja rituaalsest rahvalaulust, laulu sisu säilitas pika aja kestel tiheda seose laulu traditsiooniliserütmilis-meloodilise tüübiga ja tema ettekandmise laadiga. eleegia flöödisaade, distihhionidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga epitalaamion säilitas hulga folkloorseid motiive (jumalagajätt neiupõlvega; peigmehe ja mõrsja ülistamine) partheneion tütarlastekoorilaul, neiulaul treen(os) itk, leinalaul, nutulaul surnu juures; hiljem arenes sellest koorilüürikaliik hüporheem tantsulaul koori esituses keelpilli saatel; algselt Kreeta sõjatants enkoomion inimestele või jumalatele pühendatud kiidulaul või -kõne; lauldi pidulikus 17 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0803851.html 18 http://www
annaabi.ee 
