tööandja pakub töötajale võimalust töötada tootlikumas töökeskkonnas ning vahetada töövili valuuta vastu, orjale aga tema töökulu ei kompenseerita. Vaatamata ta vastumeelsusesse orjuse suhtes oli Locke investeerinud Kuninglikku Aafrika Kompaniisse, mis muuhulgas tegeles ka orjade vahendamisega Aafrikast Ameerikasse. Arvatavasti pidas ta neid orje n.ö õiglaselt orjastatud orjadeks. John Locke kirjutisi on erinevatel teemadel, sealhulgas majanduslikel, religioossetel ja ka epistemoloogilistel. Ta omanditeooria ideed pole tänapäeval enam kuigi aktuaalsed, kuid osalt tema üleskirjutatud mõttekäikudele kujunes Valgustusajastu ja tänapäevane liberaalne ühiskond selliste väärtusasetustega ühiskonnaks nagu ta hetkel on. Ta mõtted mõjutasid ka kaudselt Ameerika Ühendriike, mille asutajad ta töödest inspiratsiooni said ning enda teostes ärakasutasid. Seetõttu võib väita, et poliitiliselt on John Locke üks tähtsamaid filosoofe Ühendriikide ning Euroopa kontekstis.
Modernismi kriitika Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid) Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel( tunnetus/teadmisteooria) ja ideoloogilistel ajenditel. Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. Post-modernistlikud ideed ühiskonnast ja loodusest Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda
poliitilistele ja keskkonnaga seotud probleemidele. - Postmodernism: - Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse - Seab kahtluse alla abstraktseid üldistusi (kohustusi, normatiivseid juhtnööre, seaduseid ja reegleid). - Alavääristab bürokraatlikku, tehnoloogilist või instrumentaalset ratsionaalsust - Tähelepanu ühiskonna toimimise epistemoloogilistel ja ideoloogilistel ajenditel. - Tõde on kokkuleppeline ja teadus on lihtsalt üks seletusviisidest. - Teadus on kultuuri produkt ja teaduslikke mudeleid ei ole võimalik eraldada moraalsetest tõekspidamistest. - Nähtuste nagu „loodus‟ või „aktsepteeritav risk‟ mõtestamisel tuleb lähtuda konkreetsest ajaloolisest, poliitilisest või institutsionaalsest kontekstist, mille kaudu konkreetset käsitlust õigustatakse (M. Foucault).
annaabi.ee 
