1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8
6 1)Kordamine (traditsiooniline aspekt) 2)Avardamine (evolutsiooniline aspekt) 3)Hülgamine (revolutsiooniline aspekt) TEADMINE I 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus) tegeleb filosoofia valdkond, mida nimetatakse epistemoloogiaks. Termini “epistemoloogia” vermis 1854 šoti mõtleja James F. Ferrier [1808—1864] “epistemoloogia” tähendab – teadmine Uusaja domineerivamaid filosoofiavaldkondi Kõrvuti terminiga “epistemoloogia:” - “gnoseoloogia” - “tunnetusteooria” - “teadmiseteooria” - “teadmusteooria” - “episteemika”EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Filosoofia
seisukohalt. Filosoofia roll :õendusalaste teadmiste mõistmine Filosoofiat on õdedele vaja selleks, et mõista teadmiste kujunemist, arenemist ja seda, mis on aluseks õendusala teadmistele teadusala arendamiseks. Tähtis, et see mõistmine lubab õdedel seada oma suunad, mis järgivad akadeemilist distsipliini. Teadmiste iseloom on aluseks teatud filosoofia harule, mida nimetatakse epistemoloogiaks (õpetuseks teadmistest). Teadmisi võib defineerida kui kontrollitud, kindlat veendumust. Teadmised hõlmavad hulgaliselt tahke, näiteks: Millistel tingimustel võime me otsustada, et miski on ”teadmine”? Millal me võime öelda: ”Ma tean….”? Mida me ütleme, kui me kasutame väljendit ”Ma tean”? Kuidas on teadmine/sed diferentseeritud harjumusest, kommetest, intuitsioonist, arvamusest või uskumusest? Kas esineb erinevaid teadmiste ja vorme?
annaabi.ee 
