õppimisest ja arengust. Oli suunatud üldise, idealiseeritud infotöötlemise arvatava funktsioneerimise kirjeldamisele. Huvi selle vastu, kuidas toimub mõtlemine sotsiaalses tegevuses, oli tühine. Kognitiivse revulutsiooni alusepanijaks oli Ameerika psühholoog, pedagoog Jerome Bruner (sünd. 1915). Piaget´lik intellekt Sveitsi teadlane Jean Piaget oli esmajärjekorras huvitatud teadmiste kujunemisest, tahtis geneetiline epistemoloog, s.t uurida teoreetilisi küsimusi teadmiste päritolust ja arengust. Uuris ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud. Kognitiivne areng tähendab kogemuste omandamist, mis korrigeerivad maailmapilti ja arendavad seeläbi intellekti. Andis aluse astmeteooriale, mis
; kunstikriitika uurib ja teeb otsuse, kas see on hea naise joonistus ja põhjendab; kunstifilosoofia mis on kujutamine? X on kujutis ainult siis kui...? 9. Milles seisneb universaalsuse ja autonoomsuse probleem filosoofilise esteetikaga? Esteetika staatust filosoofias on sageli peetud problemaatiliseks (suure üldistusena: kontinentaalses filosoofias on esteetika staatus kõrgem kui analüütilises filosoofias). Kaks probleemi esteetikaga: Universaalsuse probleem (epistemoloog, kes defineerib teadmist, saab õigustatult eeldada, et definitsioon kehtib ühtviisi hiinlase, tunguusi ja saarlase puhul. Ent kas saab esteetik, kes nt defineerib kunsti eeldada, et see kehtib teiste kultuuride puhul?); autonoomsuse probleem (kõige hiljem iseseisvunud filosoofia osana on esteetikal ,,sõltuvusprobleem". Esteetika olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias
annaabi.ee 
