Konditsionaal on kasutatav selleks, et väljendada kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes, potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub, subjunktiiv väljendab iseseisvates lausetes mitmeid tähendusi: hüpoteetilisi või ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. (nt inglise k it was necessary that he speak). Dünaamiline ja deontiline modaalsus moodustavad juurmodaalsuse e tegijamodaalsuse. Episteemilist modaalsust on tegijamoodalsusele vastandades nimetatud ka kõnelejamodaalsuseks. Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt verbide laskma ja pidama modaaltähendused on tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan kala>saan kala süüa>sain võimaluse kala süüa.
(1) Füüsiliste ja fenomeniliste tõdede vahel on episteemiline lõhe (2) Kui füüsiliste ja fenomeniliste tõdede vahel on episteemiline lõhe, siis on seal ka ontoloogiline lõhe ning materialism on väär (3) Materialism on väär Füsikalismi tüübid. Chalmersi järgi jagunevad vastused episteemilistele argumentidele tüüpidesse. 3 materialismi tüüpi ja 3 mittereduktsionismi tüüpi: A-tüüp – ei leidu episteemilist lünka. Eliminativism, analüütiline funktsionalism, biheiviourism. G.Ryle, D.Lewis, D.Dennett, F.Dretske, G.Rey, G.Harman B-tüüp - Leidub episteemiline lünk, ent ei leidu ontoloogilist lünka. Aposterioorne materialism. J.Levine, B.Loar, M.Tye, D.Papineau, N.Block, R.Stalnaker, W.Lycan, J.Perry C-tüüp - Leidub episteemiline lünk, ent see on põhimõtteliselt suletav. T.Nagel, R.Van Gulick, P.Churchland. Mittereduktsionismi tüübid: