Me teame läbi meelelise tunnetuse milline maailm tegelikult on. Maailm ongi nii nagu ta tegelikult ja sõltumatult meie kogemisest on. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Mõnede feministide arvates traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti (tema sugu, rass või staatus) tahaplaanile. Õigustamatult peetakse teadjaks valgenahalist keskealist meest. Miranda Fricker räägib oma töödes ,,episteemilisest ebaõiglusest": igapäevas elus võetakse naiste juttu vähem-tõsiselt. 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. Empistide arvates (Francis Bacon, John Locke) kogemus on ainus teadmise allikas. Laias mõttes st sisaldab ka mälu ja sisekaemust. Idealistlik ratsionalism (Platon): kogemus ei saa anda tõelist teadmist, sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise
Nad väidavad, et füüsikalised tõed ei too kaasa [entail] fenomenilisi tõdesid. Tegemist on aprioorse kaasatoomisega: P implitseerib Q siis, kui (P ⊃ Q) on aprioorne. Teadmise argumendi järgi ei saa P teadmisest tuletada Q-d. Modaalse argumendi järgi saab kujutleda P-d ilma Q-ta. Seletuse argument väidab, et Q tuletamine P-st eeldab teadvuse funktsionaalset analüüsi, mis pole teostatav. Seejärel järeldatakse episteemilisest lõhest ontoloogiline lõhe. Modaalne argument järeldab kujuteldavusest metafüüsilise võimalikkuse. Teadmise argument järeldab tuletatavuse võimatusest faktide erinevuse. Seletuse argument järeldab füüsikalise seletuse luhtumisest teadvuse mittefüüsikalisuse. Episteemilise kaasatoomise luhtumisest järeldatakse ontoloogilise kaasatoomise luhtumine. Ontoloogiline kaasatoomine on paratamatu tingimine [necessitation]:
annaabi.ee 
