muutuvad ka mõned füüsikalised asjad, näiteks tema ajuseisundid ja nende funktsionaalsed rollid.” Jackson. Argument. 1. A teab kogu füüsikalist informatsiooni x-i kohta 2. Leidub informatsioon x- kohta, mida A ei tea Seega, 3. Mitte kogu informatsioon x-i kohta pole füüsikaline. 1. A teab kogu füüsikalist informatsiooni x-i kohta 2. Leidub informatsioon x- kohta, mida A ei tea Seega, 3. Mitte kogu informatsioon x-i kohta pole füüsikaline (1) – episteemilises mõttes (2), (3) – ontoloogilises mõttes Churchlandi vastuväide, mis lähtub teadmise läbipaistmatusest: 1) Ma tean, et klaasis on vesi 2) Ma ei tea, et klaasis on H2O (kuna ma ei tea, et vesi = H2O) Seega 3) Vesi ei ole H2O Läbipaistmatuse kaalutlused ei rakendu kõiketeadmise puhul? Vastusepuu. Gulicki järgi – kas Mary omandab uusi teadmisi kui ta kogeb esimest korda punast? Jah, Ei (Churchland). Vastuseid teadmise argumendile. Kas Mary omandab uusi Teadmisi? Jah
kooskõlas. Episteemiline loogika (epistemic logic, kr sõnast TMpist»mh 'teadmine') tegeleb peamiselt teadmist väljendavate modaalsete lausete loogikaga. Episteemilise loogika rajamises osalesid aastatel 19481975 mitmed väga tuntud loogikud: R. Carnap, A. Prior, N. Rescher, G. H. von Wright, J. Hintikka. Väljend formaalne epistemoloogia on mõneti laiem: selle tähendusvälja sisse jäävad ka uskumuste loogikad. Episteemilises loogikas on käsitletud selliseid süsteeme, kus peamiseks operaatoriks ( ) on ,,on tõestatav", kusjuures kehtivad aksioomid: · teadmine on alati tõene; · kui väide on tõestatav, siis on ta tõene; · loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad; · kui väide on tõestatav, siis on tõestatav, et väide on tõestatav; · loogiline vasturääkivus ei ole tõestatav.
annaabi.ee 
