sisuga raidkirju ning muid esinduslikumaid tekste. Kirja kasutamine aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastusele ja soodustas seega riikluse kujunemist. Nii kaasnes ka kirja kasutuselevõtuga kõrgkultuur - teadus ja kirjandus. Nn Rosette'i kivi mis leiti 1799. aastal andis võtme Jean Francois Champollionile egiptuse kirja ja keele desifeerimiseks tänu sellele, et sellel oli kuningas Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes varjandis: egiptuse hieroglüüfkiri, egiptuse hilisemas kirjas ning kreeka keeles. Egiptus poleks olnud selline ilma Niiluse jõeta. Tänu Niilusele sai võimalikuks põlluharimine ja kõrgkultuuri areng. Egiptuse riik oli võimas ja hästi ülesehitatud. Piiramatu võimuga jumal- kuningas vaaraod peeti kõige kõrgeimaks riigipeaks ja tema ütlusi kuulati. Talupojad ehitasid vägevaid templeid, sealhulgas Giza püramiidid ja Sfinks. Need olid mõeldud vaarao
Tempel- templid olid pühendatud ühele jumalale, olid majandus- ja usuelu keskused. Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga, valvasid püramiidide ja templite sissepääse. Püloon- Vana- egiptuse kahe torniga värav. Papüürus on paks paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Rosette´I kivi- leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklasest Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Palsameerimine- usuti, et on vaja säilitada inimese keha, et ta saaks teispoolsuses edasi elada. Vaaraod ja ülikud palsameeriti. Kõigepealt eemaldati pehmed siseorganid, seejärel lasti 70 päeva seista soodalahuses, kuivatati ja õlitati, mässiti sisse, asetati sarkofaagi ja viidi hauakambrisse. Hieroglüüfkiri- leiutati u
arutamisel. Naiste postitsioon oli Egiptuses nii perekonnas kui ka ühiskonnas tervikuna üsna kõrgel kohal. Ülemkihti kuuluvad naised olid sageli kirjaoskajad ja üksikutel juhtudel oli naisi ka kohtunike ning madalamate riigiametnike seas. 17. Mis on Rosette`i kivi? Rosette kivi leiti 1799. aastal Prantsuse vägede retke ajal Põhja-Egiptusest Rosette'i linna juurest. Sellele on raiutut üks ja sama egiptuse kreeklasest kuningale Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: Egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Võimalus neid kirju võrrelda andis Prantsuse egüptoloogile Jean Francois Champollionile võtme egiptuse kirja ja keele desifreerimiseks. 18. Milline oli aastaaegade vaheldumisega seotud müüt Vana-Egiptuse religioonis? Osiris oli viljakuse jumal ja surnute valitseja. Muistsel ajal õpetas inimestele põlluharimist ja
annaabi.ee 
