manustatakse ravimit. Ravimite manustamine peab olema iga päev enam-vähem samal ajal, et ravimi kogus veres oleks kogu aeg sama. Lisaks on oluline, et epileptik saaks ööpäevas piisavalt magada, süüa ning et teda ei ärritataks. Kauased ärkvelolekud ja vähene uni võivad soodustada hoogude teket. Sama oluline kui piisav uni on erinevatest alkoholidest ja narkootilistest ainetest hoidumine. Eriti ohtlik on ebapiisav uneaeg koos meelemürkide tarbimisega. Kuna epileptikutel esineb rohkem depressiooni ja ärevust, tuleb harrastada tervislikke eluviise ja liikuda võimalikult palju, et säiliks emotsionaalne tasakaal ja füüsiline vastupidavus. 21 Koostööst perekonna, kooli ja sõpradega Perekonna kohustuseks on vaadata, et epileptik võtaks korralikult epilepsiavastaseid ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele. Lisaks on perekonnal kohustus pidada nn hoogude päevikut.
Lisaks vallandavad tugevamaid või nõrgemaid krampe ka paljud tserebraalsed kahjustused, uimastitest ja alkoholist võõrutamine, erinevate ainete puudused (nt hapnikupuudus), infektsioonid, peaajutraumad, eklampsia jne. Kui krambi põhjus on teada või kindlaks tehtav, räägitakse sümptomaatilistest krampidest. Kui aga täpset põhjust ei ole võimalik välja selgitada, räägitakse idiopaatilistest krampidest. Viimast esineb muu hulgas paljudel epileptikutel (kuni 50%-l). eklampsia: rasedatel esinevad toonilis-kloonilised krambid, millega võib kaasneda teadvusekaotus idiopaatiline: kindlaks tegemata põhjusel tekkinud Näidisjuhtum Häirekeskus võtab vastu telefonikõne: ühel parkimisplatsil seisvas autos on krampides naine. Krambihoog kestab kogu hädaabikõne vältel. Häireeskus edastab väljakutse kiirabibrigaadile. Viimane on juhtumisi sündmuspaiga läheduses ning jõuab kohale juba kahe minutiga
annaabi.ee 
