vastupidavus. 21 Koostööst perekonna, kooli ja sõpradega Perekonna kohustuseks on vaadata, et epileptik võtaks korralikult epilepsiavastaseid ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele. Lisaks on perekonnal kohustus pidada nn hoogude päevikut. Kirjutada üles hoogude sagedus, kaua kestis ja mis liiki oli ning mis võis hoo vallandada, et haige teaks sellest edaspidi hoiduda. Õpetajate ja sõprade seisukoht ja suhtumine on epileptiku jaoks väga oluline. Haiguse ebameeldivuse tõttu ei pea paljud haiged oluliseks oma haigusest rääkimist, kuna kardavad et neisse hakatakse suhtuma teisiti või hoopiski tõrjuvalt. Siiski peaks olema klassis vähemalt õpetaja kes teab lapse haigusest ning oskab anda esmaabi vajadusel või tundma ära hetke mil lapsel hoog on. Lisaks vajab laps mõistmist ja toetust õppel ning käitumisel. Õpetajate lehes avaldati paar kuud tagasi artikkel, kus arutati kas õpetajad peaksid olema
süsinikmonooksiidiga, tekitades hallutsinatsioone. Ahi parandati ning pere jätkas elamist ilma kummitusteta. Psühholoog Christopher French seletab: ,,Kummitustesse uskumisel on motiveeriv külg. Me kõik tahame uskuda elu pärast surma. Idee meie suremusest ei tekita üldiselt rahulolu. Me leiame, et palju lihtsam on uskuda asjadesse, mida tahetakse uskuda.’’ Šveitsi teadlased viisid läbi eksperimendi, kus nad elektriliselt stimuleerisid epileptiku patsiendi aju. Patsient raporteeris, et tema taga olevat istunud vari, kes imiteerib kõiki patsiendi liigutusi. Doktorid ütlesid, et patsient loeks kaarti enda käes, aga ta vastas, et varjuinimene üritas temalt kaarti ära võtta. Nimelt patsiendil stimuleeriti vasaku ajupoolkera piirkonda, kus ühinevad oimusagar ja kiirusagar. Osa, kus aju määratleb idee ’’iseendast’’. Teadlased oletavad, et variolend on tegelikult inimese enda keha, mida teadvus tõlgendab võõra kehana
annaabi.ee 
