Juhul, kui depressioon on selgelt põhjustatud mõnest ajuhaigusest, käsitletakse seda orgaanilise depressioonina. Paraku orgaanilise depressiooni eristamine meeleoluhäirest ei ole alati üheselt võimalik. Praktilisest seisukohalt on oluline nii kehalise haiguse kui depressiooni tuvastamine ja nende adekvaatne ravi. 1 Haigused, ravimid, alkoholism Depressiooni teket võivad soodustada mitmed haigused (südamehaigused, astma, reumatoidartriit, mõned epilepsiavormid jne.) Samuti osad ravimid võivad soodustada depressiooni teket(vererõhku alandavad preparaadid, valuvaigistid, hormonaalsed preparaadid, rahustid jne.) Narkootilise ainena tuntud amfetamiin ja samuti alkoholi sage ja pikaajaline kasutamine viivad väljendunud depressiooni tekkeni. 2 Diagnoosimine Kui arst peab välja selgitama, millist haigust põetakse, teeb ta seda diagnoosimise teel. Kui esinevad näiteks mõned depressioonile viitavad sümptomid, määrab arst
Aju arengust: Neuraaltoru tekib 3.lootenädalal, seal algab kiire rakkude paljunemine – 250000 rakku minutis. Need rakud peavad nn emigreeruma ja panema paika ühendusteed, mis seovad aju üht 76 osa teisega (inimaju peab nn kokku tinutama kvadriljon ühendust (1015). Ohuks on keskkonnamuutused emakas (vaegtoitumus, narko, viirus), osad epilepsiavormid, vaimne peetus, autism, skisofreenia jne. Sünnist peale lapse ajurakud paljunevad ja tekivad ühendused, mis kujundavad teadvuse ja tunnetuse. Esimesed sünapsid, mida aju rajab on need, mis valitsevad tundeid ehk emotsioone. Joonis 8. Loote areng Vastsündinu ajus on 100 miljardit neuronit ehk närvirakku ja triljon (1010) gliia rakku
annaabi.ee 
